Teisalt viitab praktika, et väljamõtlemise tempod on viimase paari kümnendiga kruvitud nii kõrgeks, et samas tempo jätkumine peaks sattuma löögi alla. Võibolla ka samal moel jätkamine hakkab end ammendama.
Peter Thiel on olnud tehnoloogia vallas silmapaistvalt edukas investor ja ettevõtja, pakkudes 2004. aastal tundmatule ja töökogemuseta üliõpilasele pool miljonit dollarit, et too saaks tegeleda projektiga „The Facebook“. Thiel sai firmas 10-protsendilise osaluse. Lisaks Mark Zuckerbergi aitamisele jagus Thielilt raha ja tähelepanu Paypalile, Youtube'ile, LikedInile, Tesla elektriautode tootjale jne. Seesama Peter Thiel on ohanud, „et näed, ootasime lendavaid autosid, aga saime 140 tähte“. Mitte, et Twitter poleks hea asi, aga suur osa ootuseid millestki veelgi suuremast pole ikka veel täide läinud.
Enne kui Thieli ohke juurde tagasi tulla, meenutaks Harvardi ülikooli lõpetanud noort matemaatikageeniust, kes asus 2006. aastal tööle Facebookis ning kuulus firma esimese saja töötaja hulka. Kõik oli tore, kuni paar aastat hiljem muutus ta rahutuks nähes Räniorus ringi vaadates, kuidas teised temasugused noored andekad kulutavad lugematutes moodsates ettevõtetes oma vaimset tarmukust reklaamibänneritel klikkide lugemisele. Mees tõdes, et olukord „imeb täiega” ning lahkus kuulsa leivaisa juurest tegelema millegi tõsisemaga.
Nüüd ongi hakanud levima jutud Räniorus hiilivast stagnatsioonist. Olgu näiteks pealkiri ajakirjas Slate: „Räniorg on ametlikult ideedest tühjaks jooksnud“. Põhjuse taolisele pealkirjale andis artikli kirjutajale uute ideede laata pidava TechCrunchi aastase innovatsiooni võistluse tulemus. Ei teagi, kas esimest kohta peakski siin nimetama võitjaks, aga olgu vähemalt lühidalt mainitud, et maailma tehnoloogilise innovatsiooni kõige kuumema tegevuse ja tihedaima konkurentsiga keskkonnas valiti parimana välja teenus, mille kasutaja saab endale virtuaalse abilise nimega Alfred, mis siis aitab oma kliendil korraldada argielulisi pisikohustusi nagu poes või keemilises puhastuses käimine.
Alfredi taustal on majapidamisteenuseid pakkuvate inimeste võrgustik, kes siis vajalikud argitööd ära teevad. Kui selline on Ränioru tänane parim idee, tahaks küsida, kus on vähiravim, uued mobiilsed toiteallikad või midagi muud, mis kerkiks ärakäiatud sotsiaalse jagamise idee ekspluateerimisest kõrgemale?
Nendele mõtlemise vajadusele viitab Peter Thiel uues raamatus „Nullist üheni“ alapealkirjaga „Märkmeid startup'idest ja sellest, kuidas ehitada tulevikku“. Ta jagab ideed sellisteks, mis muudavad maailma, need on vertikaalsed ja liiguvad nullist üheni. Ja siis on ideed, mis liiguvad ühest n'ini ja on horisontaalsed. Ehk kui teed kümme uut sotsiaalvõrgustikku, oled liikunud ühest kümneni. Kui teed sada uut kirjutusmasinat, jõuad sajani jne.
Paistab, et seda oskavad ja tahavad teha väga paljud, tootes ühtlasi kuuma meediamüra ning täites TechCrunchi kohtunike pead banaalsustega. Ent keegi peab liikuma ka nullist üheni! See on omakorda seotud Thieli nägemusega kapitalismi ja konkurentsi vastuseisust.
Kui kapitalismi sisuks on toota kapitaliga võimalikult palju kasu, siis konkurents kipub selle kasu kõigi proovijate ning võistlejate vahel ära jagama. Thiel nõuab, et vaja on monopoliste! Selline tõdemus võib unest äratada mõne riikliku ametniku, kelle kohustuseks on vältida lõppkasutaja huve kahjustavate monopolide teket.
Ent Thiel peab monopolide puhul silmas neid nullist üheni minejaid, kes lahendavad mingit unikaalset probleemi ja saavad seetõttu endale selle sama probleemi lahendamise monopoli. Thiel parafraseerib Tolstoi „Anna Karenina“ algust, milles kirjanik märgib, kuidas kõik õnnelikud pered on õnnelikud ühte moodi, aga õnnetud ollakse igaüks omal moel. Thieli versioonis on kõik õnnelikud firmad õnnelikud erinevalt, kuna lahendavad unikaalseid probleeme, aga kõik õnnetud firmad on jällegi sarnased, sest ei osanud põgeneda konkurentsi rattast.
Lootkem, et head ideed ei ole otsa saanud ja nende märkamiseks tuleks vältida konkurentsi ja otsida parimat monopolistlikku ideed.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
