Eesti arhitektuuris kasutatakse järjest enam puitu ning lähikuudel hakatakse Noblessneris ehitama riigi seni suurimat puithoonet, Keskkonnamaja. Samal ajal avas Eesti Kunstiakadeemia Tallinna arhitektuuribiennaali raames uue puidust õuesõppeklassi, mis demonstreerib väheväärtusliku puidu potentsiaali ja vastupidavust ehituses.
Saates „R2 Päev“ oli Katrin Aarmal külas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan ja Met(s)aring projekti teadur Sille Pihlak, kes rääkis sellest, kuidas ehitada puidust rohkem, ilma et koormus Eesti metsadele suureneks.
Pihlaku sõnul on puidu kasutamine ehituses selges kasvutrendis. Märgiliseks teoseks saab peagi Noblessneri kanti kerkiv Keskkonnamaja ehk Taru, mis koondab ühe katuse alla erinevad keskkonnaasutused, sealhulgas Loodusmuuseumi ning Maa- ja Ruumiameti. Säästliku materjalikasutuse praktilise näitena tõi ta esile EKA uue Metsaringi õuesõppeklassi, mille eesmärk on leida kasutusotstarve puidule, mis tavapäraselt ehitusse ei jõua.
„Me oleme rakendanud üraskikahjustusega kuusematerjali, siis lehtpuitu, mida ei kipu kasutama nagu lepp ja haab ja kask,“ selgitas Pihlak konstruktsioonide materjalivalikut. Lisaks ehitati paviljoni fassaad termotööstuse puidujääkidest ning Tartu Ülikooli füüsika instituut andis materjalile läbipaistva titaandioksiidi katte, mis kaitseb puitu UV-kiirguse ja niiskuse eest.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.