Inimesed omistavad masinatele sugu ja isiksust. Näiteks, meremeeste elud sõltuvad laevast. Paljudel neist kujuneb oma alusega sügav isiklik side, nad omistavad sellele inimlikke jooni, kirjeldavad selle graatsiat ja elegantsi ning ettearvamatuse puhul usuvad emalikku kaitsvasse hoolivusse. Keelekeskkondades, kus on grammatiline sugu, viidatakse laevale reeglina kui naisele, ka siis kui see kannab mehe nime.
Tegemist on pikaajalise merenduse tavaga. Aga ajad muutuvad. Valdkonnas oluline laevade register Lloyd's List hakkas kasutama sooneutraalset asesõna "it", et vältida võimalikku seksismi.
Sarnaselt meremeeste igatsusele emaliku turvatunde järele, hakati tehnilise teostusega teenuste häälliidestes kasutama naise häält. Masinaid peetakse inimeste hädade suhtes julmalt ükskõikseks. Ehituslikult turvalise asja puhul tuleb jäiga struktuuri riknemisel halastamatu osavõtmatus isegi rohkem esile. Kõrghoone liftis viibijate ennetav rahustamine emaliku häälega pole ju seksistlik, vaid teenib head eesmärki.
Suures äris ei sünni sellised otsused juhuslikult. Need tuginevad arvestatavale hulgale empiirilistele uuringutele. Näiteks on leitud, et naishääl mõjub üldiselt meeldivamalt kui meeshääl. Kuigi naishääle eelistuse põhjused pole päriselt selged, on üheks võimalikuks seletuseks lapsepõlves kujunenud emotsionaalne side. Siit veel täiendav põhjus, et meeldiva naishääle leidmine on üldiselt lihtsam. Autode kaarditeenustes domineerib samuti naishääl, kuigi seda saab muuta.
Midagi sõltub ka kohalikust kultuuriruumist. Aastaid tagasi, kui autodesse ilmusid esimesed kaarditeenused, nõudsid Saksamaa meesautojuhid, et BMW asendaks naishääle mehe omaga, kuna neile ei meeldinud naiste antud käskivad juhised. Toona ei saanud ise hääli valida ja protest ületas avaliku tähelepanu läve.
Kuid aastaid hiljem kasutusse jõudnud nutiabilised ja esimesed tehisintellekti vestlusrobotid kõnelesid endiselt vaikimisis naise häälega. Võiks isegi öelda, et noore ja tihti kergelt flirtiva naise häälega. Sest kasutajale peab olema meeldiv. Digitaalsest vestlustest võis saada ka vihjeid pigem naisele viitavast identiteedist.
Kuni avastati probleem. Märgid ilmnesid algusaegadel, mil inimesi teenindama mõeldud tehnilised lahendused olid piiratumad ja ebastabiilsemad. Tehniliste seadmete äpardused ja ebapiisav abi põhjustavad tänaseni pahameelt. Üsna levinud reaktsioonina kõlavad siis ebaviisakad väljendid. Ning naise häälega masinat tabavas sõimus tulevad esile soopõhised sajatamised. Probleemile pööras tähelepanu isegi ÜRO, hoiatades, et teenused harjutavad kasutama õrnema soo suhtes vulgaarset sõnavara, süvendavad halbu hoiakuid mida võidakse kanda argiellu. Koostatud raportis soovitati muuta masinate hääled sooneutraalseks.
Täna teatab enamik tehisintellekti vestlusroboteid, et neil puudub sugu. Mõned tutvustavad end kas sootute või neutraalsetena või lihtsalt tarkvarana andmepilves, millel puudub kindlalt määratletud sooidentiteet.
Seda joont tasub hoida ka tulevikus, kui TI agendid peaksid saama töö eest palka või olema muul moel tasustatud. Iirimaa, Limericki ülikooli ettevõtluse instituudis korraldatud eksperimentides uuriti, kas TI
agentide käitumine töökeskkonnas mõjutab suhteid inimestega. Kaasaarvatud seda, kui kõrgelt nende tööd hinnatakse.
189 inimest pidid virtuaalreaalses töökeskkonnas täitma erinevaid ülesandeid, kasutades TI assistentide abi. Viimased astusid üles inimese sarnaste avataridena ja olid kas mees- või naissoost. Inimestele anti reaalset raha, mida nad said ülesannete täitmisel jagada enda ja TI assistendi vahel. Agentide töösoorituse võimed olid võrdsed.
Kuid osalejad kohtlesid neid erinevalt. Naissoost välimusega TI agentidele maksti umbes 10% vähem kui nende meessoost kolleegidele. Kusjuures osalejad väitsid, et neil puudub eelistus naiselike või mehelike omadustega TI suhtes ning sugu nende otsust ei mõjuta. Pigem eelistasid neist mitmed, et TI agent ei omaks sugu. Ometi tegutsesid nad teisiti ja ka hilisemates hinnangutes kordus tasustamisotsustega sarnane, sooliselt kallutatud käitumismuster.
Mõned uuringu lugejad pöörasid tähelepanu, et naise välimusega TI assistent oli koledam ja meenutas vähem päris inimest. Viimast asjaolu võib pidada reaalseks probleemiks. Naiste välimuse mõju vääriks omaette analüüsi. Kahjuks ei ole uuringu kirjelduses esitatud teavet osalejate soolise jaotuse kohta, ega ka seda, kas ka naissoost osalejad premeerisid naissoost tehisintellekti kitsimalt. Need puudused ei lükka tulemust ümber, kuid me ei saa selle uuringu põhjal inimeste käitumise erinevust omistada ainult soole.
Ometi võib uuringu äratatud tähelepanu pidada omaette kasulikuks saavutuseks. Kuigi keegi võiks teravalt poetada, et me ei saanud inimese kohta midagi uut teada. Tegelikult saime teada, et isegi kui me teame, et tehisintellektil pole sugu, omistab inimene talle selle väga kiiresti. Seda on eriti hea teada tuleviku jaoks, kui TI hakkab meid ravima, juhib lennukit ja teeb muid olulisi otsuseid. Siis oleme meremeestega sarnases jõuetu sõltuvuse meeles lootmas emalikule kaitsele.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.