Teise Maailmasõja ajal Saksamaa sides kasutav sõnumite salastamise süsteem Enigma murti Poola ja Briti matemaatikute ning krüptoloogide koostöös ning poleks enam uudis. Ometi sündis Enigma sõnumi lahti murdmisest värske uudis.
Enigma masina töö põhimõte sai ammu selgeks ja Saksa sõjaväe ülisalajaste sõnumite pealtkuulamisega saavutatud eelist peetakse sõja kiirema võidu teguriks. Kuid sellest võib jääda eksitav, totaalse pealtkuulamise mulje. Teame ju paljude šifreerimismeetodite töö põhimõtteid, ent ometi ei suuda lugeda nendega peidetud sõnumeid. Samal põhjusel jäi lahti murdmata tuhandeid Saksa sõjaväe salajasi teateid.
Enigma süsteem loodi pärast Esimest Maailmasõda ja selle esialgse versiooni, näiteks Saksa diplomaatilisi sõnumeid, oskasid osaliselt lahti murda Poola spetsialistid, eesotsas matemaatik Marian Rejewskiga. Teise Maailmasõja ajaks Enigma süsteemi täiustati ja see püsis kaitstuna. Kuni Ühendkuningriigis loodi Bletchley Parki salajane koodimurdjate keskus. Seal kasutati Poola krüptoloogide metoodikaid ja seadmeid, kuni avastati Enigma süsteemi nõrkus ja sakslaste komme kasutada sõnumites korduvaid elemente, muude seas sõnumi lõpus saluuti "Heil Hitler". Erinevatel põhjustel teab maailm sellest loost kõige rohkem Briti matemaatik Alan Turingu rolli, aga saavutatud edu oli põhimõtteliselt rahvusvaheline ja kollektiivne. Edust hoolimata õnnestus dešifreerida vaid osa Enigma salasõnumid.
Paljud lahti murdmata sõnumeid pandi tallele. Nende seas Saksa maaväe sõnum, mis algas šifritähtedega MVUEH. Selle hiljutist lahendust peetaksegi nüüd krüptoanalüüsi ajalooliseks teetähiseks. Lisaks erialainimestele peaks äratama laiema avalikkuse tähelepanu lahenduse leidmise metoodika.
Mis võib olla paljudele piisav vihje seotusele tehisintellektiga. Individuaalse Enigma-sõnumi lahtimurdmine ilma teadaolevate või oletatavate sõnadeta on teatavasti äärmiselt keeruline. Mida kinnitab kasvõi proovimiste pikk ja viljatu aeg. Olgu täpsustatud, et MVUEH ja mitmed teised sõnumid tehti avalikkusele kättesaadavaks selle sajandi alguses. Seega püsis see salajane teade krüptoanalüütikutele suletuna vähemalt 20 aastat.
Ammusel ajal lahtimurtud sõnumite puhul teati näiteks kuidas algab ilmateade või millal sõnum lõppeb Hitlerile auavaldusega. MVUEH-sõnum seisis üksi ja abitult, peites teadmata sisuga sõnumit miljardite kapa miljardite kombinatsioonide kaosesse.
Jõumeetodil kõigi kombinatsioonide läbiproovimine on võimatu isegi tänapäevaste superarvutitega. Seda enam väärib tähelepanu tehisliku intellekti õnnestunud strateegia. Järelanalüüsist avaneb, et TI ühendas lahenduse leidmiseks ajaloolise uurimistöö, kontekstuaalse järeldamise, allikakriitika, arvukate hüpoteeside kontrolli, arvutikoodi kirjutamise ja arvutusliku töötlusvõimsuse.
Carter Leffer andis ülesande OpenAI uuele GPT–6 Astra versioonile ja see teostas lahenduse põhilises osas iseseisvalt. Inimene suunas TI esialgu lihtsalt kontrollima, kas see suudaks lahtimurda mõne avalikus kataloogis seni lahendamata Enigma sõnumitest. TI uuris sõnumeid ja otsustas, et kõige paljulubavam on sõnum nr 172 (MVUEH). Ühtlasi tekkis masinas oletus võimalikust seotusest ühe teise (nr 173) sõnumiga, mille dešifreeritud tekst võib olla seotud selle sõnumi lahendamata tekstiga.
Mitmete katsete tulemusel keskendus TI kohanimele Rosenow, kui võimalikule dešifreerimist abistavale vihjele. Seejärel programmeeris TI tarkvaralise Enigma simulaatori ja käivitas lahendusprotsessi. Järelanalüüs pole veel lõppenud, aga seni on ilmnenud, et TI leidis viiteid Saksamaa riikliku arhiivi toimikutele, kuigi pole veel selge, kuidas või millisest allikast ta sai teada nende sisust.
TI tegevusvoost avanevas strateegias ilmneb nutikalt ja süsteemselt mitmesuguste allikate potentsiaali ja valikuliselt nende sisu analüüsiv, hüpoteese loov ja pärast eksperimentaalse prototüübi loomist ideid kontrolliv tegevuskava. Antud juhtumi teeb veel eriliseks sõnumi kirjaviga ja Enigma masina võrdlemisi harva esinev mehhaanilise eripära sattumine just selle sõnumi šifreerimisse. TI käitus vähem nagu superarvuti ja tegutses pigem nagu grupp kiireid interdistsiplinaarseid uurijaid. See tähendab, et TI oli kiire, uurijatel kulunuks sama tee kavandamiseks ja läbimiseks tõenäoliselt mitu kuud.
Kell 17:30, 10. juulil 1941. aastal saadetud sõnumis palub üks Saksa sõdur Rosenowis kiires korras raadio teel juhiseid, kuhu edasi minna. Tõenäoliselt jõudis vastus temani juba samal õhtul. Meieni jõudis see alles nüüd. Leidub palju olukordi mille lahendust me ei suuda nii kaua oodata.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.