Mida õppida ja mida mitte? Hiinas elavnes diskussioon inglise keele õppimise vajadusest. Pärast poole sajandi tagust poliitilist maailma avanemist liideti inglise keel hiina keele ja matemaatika kõrvale õppeainete tuumiku sekka. Kooli lõputunnistuse inglise keele tulemus omab olulist kaalu ülikooli pääsemisel. Tänaseks on inglise keel maailmaga suhtlemisel olulisem kui kunagi varem. Sestap peaks keeleoskuse nõue vaid tugevnema.
Või mitte? Miks osata, kui suhtlust vahendab tehisintellektist polüglott? Vahest peaks kulukale ja aega nõudvale koolitamisele kuluva ressursi loovutama mõnele teisele õppeainele? Lisaks veel küsimus rahvuslikust identiteedist ja uhkusest. Ent tärkavas protsessis on kaalumisel kas masintõlge hakkab asendama inglise keelt kui ühist suhtlusvahendit ja on alati kohal kui peab suhtlema teise rahvuse esindajaga.
Üks matemaatika õpetaja äratas sotsiaalmeediasse tehtud postitusega inglise keele teemalise diskussiooni. Ta soovitas muuta inglise keele õppimine koolides valikuliseks. Muuhulgas tegi tallegi tusa, et lapsed õppisid inglise keelseid väljendeid enne, kui nad olid oma emakeele selgeks saanud. Pisikesest sädemest plahvatas diskussioonilõke. Sarnast pahameelt on väljendanud paljude rahvaste liikmed, sealhulgas ka Eestis, kantuna murest oma keele puhtuse ja tuleviku pärast. Ent matemaatika õpetaja lisas poliitilist vürtsi torgates, et hiinlased peaksid lõpetama välismaise impordi „pimeda kummardamise“. See fraas kannab sealses kultuuris varjatud sõnumit kodanikust, kes ohverdab oma väärikuse tugevamale.
Riigi juhtide arvamust on seal kombeks lugeda kaudsetest vihjetest. Näiteks ajakirjanike kaudu. Varem kommunistliku partei ajalehe toimetajana töötanud ametnik iseloomustas matemaatika õpetaja algatatud temaatikat natsionalismi propagandana ning inimeste eksitamisena, lisades, et haridusministeerium peaks kõike seda ignoreerima. Võib ka spekuleerida, kas ametnike vaikimine jätab arutelule teadlikult veidi hingamisruumi. Ehk isegi sisaldab sõnumit, et las rahvas natuke klobigu seda upsaka maailma keelt.
Konkreetne sündmus on mõnikord suurema ja nähtamatuks jääva probleemi akuutne väljendus. Kõnealuse matemaatikaõpetaja postitus võis olla reaktsioon laiemale protsessile, kuna see sündis kohe pärast seda kui üks Kirde-Hiina provints otsustas põhikooli sisseastumiskatsetest eemaldada ajaloo, bioloogia ja geograafia. Põhjenduseks toodi õpilaste koormuse vähendamine.
Olukorda pingestavaks teguriks on tehnoloogia. See muudab oskuse asendamise üha lihtsamaks. Sundides ametnikke otsustama mille õpetamine on olulisem. Kuid ajalugu tabanud otsus vajutas rahvuslikule valupunktile. Tõusis pahameel, et võimud alavääristavad isamaalise kasvatuse ja lähiajaloo kangelastegude tähendust.
Selle taustal omandab vaidlus inglise keele ümber veel ühe tähenduse. Ajaloolised sidemed võivadki rahvuslikus mälus nõrgeneda, kui Hiina tormiline tehisintellekti areng ähvardab pöörata paljud tööstusharud pea peale. Sealsete noorte tööpuudus kasvab ja see mõjutab suhtumist riigi pakutud haridusse. Üha enam muutub ebamääraseks millised oskused on õpilastele pärast kooli lõpetamist endiselt kasulikud. Inglise keele oskus tõstatus nüüd vaid ühena pikemast nimekirjast.
Vahest tundis tehnoloogiga paremini joonduva matemaatika õpetaja end keskmisest kindlamalt, et julges teha sammu inglise keele õpetamise vastu. Ta ei ole siiski üksi. Seda kinnitavad lõkkele löönud
diskussioon ja tasahilju alanud protsessid. Näiteks põhjendades TI võimega tõlkida võõrkeeli reaalajas, otsustas Shenzhenis asuv teadusülikool kohustuslikud inglise keele kursused järkjärguliselt lõpetada. Vabanev ressurss suunatakse Hiina ja Lääne kultuuride võrdlemisele. Seda ainet õpetavad inimesed, aga keele eest hoolitsegu edaspidi TI.
Ühtlasi lahutatakse keeleõppes seni kokku sulandunud suhtlemisoskus teise kultuuri mõistmisest. Küsimus pole pelgalt võõrkeele õppimise vajaduses. Lisaks võiks küsida, mida kaotame, kui otsustame, et teineteise mõistmiseks piisab meie vahelisest masinast? Unustades, et võõra rahva esindajaga suhtlus sisaldab kauba hinna, suuna küsimise ja muu toimetuleku keskse teabe kõrval meeleolu ja kultuuri mitmetähenduslikku puudutust. Keelt mitte tundes pole ka selge, mida masin ütlemata jättis. Tõlkeabi muutub töövahendist inimeste esindajaks.
Varjatud protsessi kajastab Hiina positsioon rahvusvahelises inglise keele oskuse võrdluses. Vähemalt ühes korduvalt kasutatud rahvusvahelises võrdluses oli Hiina 2020. aastal 123 riigi seas 38. kohal, viis aastat hiljem oli kukutud 86. kohale. Tõenäoliselt pole see pelgalt seletatav TI tõlke levikuga ja võib sisaldada signaale suure riigi siseturu suveräänsusest ja sellega seotud geopoliitilistest suundumustest.
Ilmselt ei pea kogu ühiskond oskama võõrkeelt. Ega ka natuke keerulisemat matemaatikat, kaardi lugemist või isegi õigekeelt ja grammatikat. Võimalik, et majandusele oluline kontaktpind maailmaga on inglise keelt oskavate hiinlastega juba rahuldatud. Turistid saavad hakkama nutitelefoni tõlkerakendustega. Rikkad hiinlased võivad palgata eraõpetaja. Kõik see toob esile ebamugava küsimuse. Ja mitte ainult hiinlastele. Ehk kellel on välismaailmale vahetu juurdepääs ja kes suhtleb läbi tehnilise vahendamise?
Hiinas tärganud inglise keele staatust puudutav vestlus kulges hiina keeles. Tänu tehisintellektist tõlketeenustele jõudis see ka inglise keelt kõnelevasse keeleruumi. Järelikult ei pea me ka hiina keelt õppima.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.