Peame vabadust reflektoorselt ja pikema aruteluta väärtuseks iseeneses. Vabadus sisaldab enesemääramise kõrval mitmeid olulisi kvaliteete, sh väärikust ja identiteeti. Igaüks on vähemalt mõnes olukorras näinud vaeva või isegi võidelnud oma vabaduse ja autonoomia eest. Et järgmisel hetkel kõike unustades süüa seda mida keegi teine lauale pani, nõustuda mida teised koosolekul otsustasid või hoida kõnniteel vastutulijate eest paremale tänavapoolele. Harva ja ka siis vaid ohutult lähedasele julgetakse ohates väljenda soovi loobuda vabaduse tagatud otsustamise vaevast. Siis kogetakse vabaduse vaimu kulutavat, katkematu vastutuse koormat. Nõuda endale valiku tegemise õigust ja soovida valikute koormast vabanemist võib pidada üheks elu keskseks paradoksiks.
Kirjanik Jean-Paul Sartre'i väitis, et inimkonnal lasub vabaduse needus. Ainus kord kui inimene ei saanud valida oli siia maailma sündimine. Kord juba olemas olles ei pääse ta enam valikute tegemisest ega nende eest vastutamisest. Väljavabandamiseks pole ühtki jumalikku plaani. Psühholoog Erich Fromm selgitas, et hinnatud vabadus on moodsa individualismiga arenenud isoleeriv jõud, mis eraldades inimesed turvalisusest. Ja nüüd püüab ta sellega kaasnevate valude eest põgeneda, loovutades oma vabaduse välistele autoriteetidele.
Tegutsemisvabaduse ja kuuletumise loodud pinget demonstreerib paljudele igapäevane tööriist, nutiseadme navigatsioonirakendus. Kaarditeenus avatakse ülima autonoomia ekstaasis. Või vähemalt teadmisega, et kõik teed on meile avatud. Ja niipea, kui käivitame juhised, loovutame reflektoorselt kõik mikrootsused kõiketeadvale häälele või vihmaussi moodi roomavale värvilise joonele.
Nähtamatu võim ei juhi ainult indiviide vaid karjatab neid ka tuhandetest liiklejatest karjadena. Kaarditeenuse algoritmid juhivad personaalset ja kollektiivset liikumist, suunavad tuhandeid „oma vabadust hindavaid“ juhte kõrvaltänavatele, kuna peab seda paremaks sellest mida inimesed ise oma vabaduses otsustaks. Hiljuti avaldatud uurinuraportis kirjeldavad Google kaarditeenuse arendajad kümnes USA linnas läbiviidud eksperimendi tulemusi. Ausalt ja lühidalt kõik ette ära rääkides, suunasid nad väikest osa autojuhte teadlikult pikemale teele. Esimese reaktsioonina võiks sellist tegu pidada alatuks klientide narrimiseks ja mõned ameerika individualistid haaraks marioneti rolli sudimise pärast relva järele.
Google kaarditeenusega eksperimendi korraldanud teadlased püüdsid autojuhid jaotada rohkemate liikluskoridoride vahel. Mis mõne liikleja jaoks tähendas pikemat teekonda. Ent väikese osa autojuhtide mujale suunamise tulemusel suurenes tänavavõrgustikus kõigi liiklejate keskmine liikluskiirus ja lühenes sihtkohta jõudmise aeg. Efekt polnud kuigi suur. Sagedaste ummikutega linnades kasvas sõidukite kiirus keskmiselt 2% ja sõiduaeg lühenes natuke alla protsendi. Sõltuvalt teede võrgustikust ja muudest kohalikest oludest võisid mõnes linnas vastavad näitajad olla natukene suuremad.
Saaks ka paremini. Ent sellega seoses avalduvad ootamatud asjaolud. Kui ummikus seismise asemel suunata väike arv sõidukeid eemale, tekib väike kuid märgatav liiklusvoo paranemine. Paraku, kui leevendus on suurem ja püsivam, lisandub seda ära kasutama uusi sõidukeid ja efekt kaob. Sellisel juhul on mujale suunatud juhid tõesti narri rollis. Märgatavalt hea süsteemi muudavad inimesed ise halvaks. Väheke parem süsteem võib vastu pidada, kui oma vabadust õigustavad inimesed seda ei hoomata.
Uuringus osalenud teadlased tõdesid, et nad tegutsesid teadlikult väikeste sammudega, püüdes esile kutsuda väiksemaid parandusi, kuid hoidusid suurematest, mis oleks elanikkonnale tajutavad ja
meelitaks inimesi rohkem sõitma. Kõige selle juures vähendati linnas heitgaaside hulka. Aga sedagi vaid natukene, sest suurem eesmärk lõppeks ju sellega, et tänavatele tuleb rohkem sõidukeid ja ka väike tervist kaitsev efekt läheb kaduma.
Vabaduse teemaga seoses joonistub skeem, milles vabad inimesed ei suuda vältida ummikuid ega keskkonna saastamist, isegi kui nad eelistaks neist vaevadest vabaneda. Aga selle eest tuleb maksta oma vabadusega. Selles poleks midagi uut. Teame isegi, et koordineeritud vabadus võib anda parema tulemuse kui iseseisvalt teostatud vabadus. Kaarditeenuse avamine on vaba otsus lasta end juhtida.
Uueks on individuaalselt loovutatud vabaduste valitseja. Pärast sajandite pikkust võitlust õiguse eest ise otsustada, rajame nüüd vabatahtlikult masinat, et see hakkaks meie eest otsustama. Esialgu tähendab see mõnesaja meetri võrra pikemat teed. Lähiajal jagab sama loogika elektrit, arsti vastuvõtte, haridusvõimalusi ja teisi piiratud ressursse. Uus vabaduse ebamugavus pole selles kas masinad võtavad meilt vabaduse. Uueks painajaks on vabadus millega loovutame seda ise, kuna see töötab. Kui Sartre kirjeldas inimest tabanud vabaduse needusest, siis Google Maps aitab sellest mööda sõita.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.