J.R.R. Tolkien tabas türannia strateegias tagasihoidliku kohavõtmise oskuse. Ka kõige hukatuslikumad despoodid ilmuvad harva ise meie ukse taha. Tuleb nõustaja. Sõrmuste isanda lugudes ei vallutanud kurjusejõudu esindav Saruman rahumeelset Rohani kuningriiki halastamatute Uruk-haide armeega. Ta saatis kuningas Théodenit nõustama Gríma Ussikeele. Et viimane annaks juhtimise teemadel abistavat tagasisidet ja pakuks tulemusauditit.
Veel hiljuti elujõust pakatanud kuningas kuulas troonile vajununa lõputuid nõuandeid, mida Gríma Ussikeel talle kõrva sosistas. Nende seas üha rohkem sellist, mis tuletasid kuningale meelde tema kasvavat nõtrust, suutmatust ja täielikku abitust eelseisva tormi ees. Ta kordas üha sagedamini, et olete liiga väsinud, mu isand.
Klassiruum on olnud põlvkondade jooksul õpetaja väike kuningriik. Kuigi seal kehtivad ettekirjutised, õppekavad ja koolijuhi korraldused, oli see ikkagi üks viimaseid tööruume, kus õpetajale jäi märkimisväärne otsustusvabadus. Ruum, kus teadmiste ja korra autoriteet põimus inimliku empaatia rätsepatööga. Õpetaja valida oli keda distsiplineeriti või kuidas rahustada ärevat last. Et siis vaikses toas pausi sisse hingata, sest inimeste mõistmine nõuab rohkem kannatlikkust kui tempokust.
Sisenedes moodsasse loenguruumi, võib mõne õpetaja puhul märgata kuningas Théodeni rusutust. Selline kuvand tärkab ka Briti väljaande The Guardian hiljutisest ülevaatest sealses kuningriigis alanud katsetustest, milles tehisintellekt hindab õpetajate tööd. Eksperiment ei toimu veel lastega klassiruumis. Aga töökorralduse loogika on sama.
Nähtamatud matemaatilised mudelid analüüsivad kuidas õppejõud kõnelevad, milline on tempo ja millal toppavad või kõhklevad jne. Eeldatavaks eesmärgiks on tõhusus, mille taustal kommenteerib digitaalne järelevaataja steriilse otsekohesusega iga liigset kõrvalekallet.
Tulemuseks on veider psühholoogiline häälestatus, milles õpetajad avastavad end maha surumas soojust, lämmatavad spontaanseid debatte ja kõnelevad lühendatud ning etteaimatavas deklamatsioonis. See ei tulene teadmisest, et taoline tööprotsess aitaks õpilastel õppida, vaid sellepärast, et nad kardavad sattuda vastuollu taustal neid hindava nähtamatu TI Ussikeelega. Siin meenub Goodharti seadus, mis tõdeb, et kui mõõdik muutub eesmärgiks, pole see enam hea mõõdik. Kui õpetaja teab mida süsteem loeb oluliseks, hakkab ta paratamatult optimeerima enda tegevust mitte õpetamiseks, vaid mõõdiku rahuldamiseks.
Esialgu on tegemist täiskasvanute koolitamisega. Uus haridusteenust pakkuv ettevõte koolitab Ühendkuningriigi avaliku ja erasektori töötajatele arvuti- ja tehisintellekti oskusi. Revolutsiooniline idee näeb ette panustada õppurite asemel õpetajate distsiplineerimisele. Sest inimese parim õpetaja on ju ikka teine inimene. TI Gríma Ussikeel on toodud inimest abistama. Sealhulgas hoiatama, kui leidub põhjust kahtlustada neid vigases tegutsemises. TI märkab ja registreerib kõike mis nende töös võib olla ebatõhus. Ajaleht loetleb näiteid milles TI raporteerib, kui õpetaja ei suuda lahendada võrguühenduse katkestust. Etteheide tehti seetõttu, et tõrke kõrvaldamisele kulus üle minuti. Kirja lähevad ka parasiitlikud täitefraasid, sealhulgas "nagu", "tähendab", "ühesõnaga" ja muud kordamised, kontaktide kestvused õppuritega jmt.
Õpetajad iseloomustavad neid toetama mõeldud süsteemi "halastamatuks" ja "närvesöövaks", märkides, et pinge tõttu kannatab nende uni ja mõned kolleegid otsivad abi terapeudi juurest. Väidetavalt pole võimalik aeglase õpetamisega jätkata, sest ajalahte tsiteerides "iga viimane kui töötaja tuleb ümber õpetada" kuna tööandjad soovivad, et nende tööjõud oleks "võimalikult hästi tehisintellektile orienteeritud".
Võibolla lõppeb kõik hästi. Aga mõtetes võiks mängida kuningas Théodeni episoodi ideedega. Loo kurjad jõud püüdsid muuta muidu võimsa institutsiooni seestpoolt hädiseks ja teovõimetuks, et siis vähese vaevaga seal võim haarata. Samamoodi võiks ajada õpetajad kitsikusse, milles nad ise enam ei taha seda tööd teha. Et siis koos koolitavatega kuulutada kohanematuteks. Lahenduseks on kõigi asendamine tehisintellektiga. See on küll muinasjutt, aga mida rohkem õpetaja kohandub masina hinnangutega, seda rohkem hakkab tema töö meenutama midagi, mida masin ise võiks teha.
Ussikeele suurim võit poleks kuninga halbade otsuste kriitika, vaid see, kui kuningas ise enam enda otsuseid ei usalda. Mõõtmine pole halb, aga see on salakaval. Vanas loos asetatakse kuningas Théodeni värisevate sõrmede alla tema mõõk. Kui sõrmed sulguvad käepideme ümber, muutub pigistus tugevamaks, kehahoiak sirgub, halli näkku taastub energiline pune ja hääl muutub kõlavaks. Seda lugu on hea teada, sest haridus võib osutuda üheks suurimaks TI kokkupõrgete keskkonnaks. Õpetaja mõõk on tema autonoomia, pedagoogiline vaist ja inimlik empaatia.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.