Suvel koostas ja allkirjastas üle saja tehnoloogiavaldkonna liidri avaliku pöördumise ÜRO-le seoses tehisintellekti (AI) võimalikust kasutamisest inimeste tapmiseks loodud relvades. Ettepanek oli nutikad relvad keelustada. Kirja koostajate hulka kuulunud Elon Musk väljendas hiljem hirmu kolmanda maailmasõja võimalikkusest just tänu tehisintellekti vallas toimuvale võidujooksule ja nutikate relvade loodud ärevale olukorrale.
Pole teada, mida täpselt pidas silmas Venemaa liider Vladimir Putin, aga temagi mõtetes on tehisintellektil eriline koht. Putini arvates saab esimesena tõelise tehisintellekti ärategijast maailma valitseja. Järelikult on, mida karta. Mure paistab levivat, kuna novembri alguses liitus pöördumisega veel mitusada teadlast ja tehnika valdkonna arvamusliidrit.
Suvel toimunud Oxfordi ja Yale'i ülikoolide ning tuleviku elu instituudi 352 valdkonna eksperdi tehisintellekti teostumise võimalikkuse küsitluses peeti umbes paarikümne protsendiliseks tõenäosust, et tehisintellekt saab olema inimkonnale ülihea mõjuga. 25-protsendilise tõenäosusega on see pigem hea, paarikümne protsendi puhul jääb tulemus neutraalseks st elu kulgeb ilma suurte muutusteta.
Pessimismi toitval poolel on vastajate hinnangul umbes 10-protsendiline tõenäosus, et asjad lähevad halvemaks ja umbes viieprotsendiline võimalus, et olukord läheb väga halvaks. Seetõttu oli enamuse ekspertide arvates oluline, et ühiskond teadvustab võimalikke ohte ja asub nende riskide maandamiseks varakult vaeva nägema. Vaid umbes 12 protsenti ekspertidest ei pidanud seda sammu vajalikuks.
Siin me siis nüüd oleme rõõmu ootel, mureks ettevalmistudes ja vaadates, mida oleks võimalik õppida. Sobival moel käsitles sama teemat taaskord Stephen Hawking, kes on pigem murelike stsenaariumite esindaja. Temalt pärineb varasem hoiatus tehnika arengu võimekusega kaasnevatest inimkonda ähvardavatest riskidest, olgu tahtmatu vea tõttu keskkonna kahjustamine, või tahtlikku sõjapidamise kaudu maiseid elutingimusi nii oluliselt rikkudes, et sellel sajandil tuleks leida elamiseks uus planeet.
Äsja Portugalis toimunud tehnoloogiakonverentsil arutles Hawking seoses tehisintellektiga, et tegemist võib olla kõige halvema asjaga, mis inimkonda tabab. Kuulus astrofüüsik ei ole odava tähelepanu õngitseja, ega päästva ellujäämiskursuse müügimees. Samuti ei teinud ta maha saadavate hüvede olulisust. Tema väide rajanes vajadusel teada kaasnevate hüvede ja pahede tasakaalu, mida aga keegi ei tea. Seetõttu peame lähtuma oletusest, et need on võrdsed ja nende vahelt kulgeb väga õhuke piir.
Järelikult võib tehisintellekti edu olla samaaegselt tsivilisatsiooni kõige suurim sündmus või siis kõige hullem. Me lihtsalt ei tea seda, kõlas liikumisvõimetu mehe mõtteid vahendava kõnesüntesaatori hääl. Ta peab võimalikuks tehisintellekti piiramatut arengut üle inimese võimete, mille tõttu muutub inimkond kasutuks.
Üllatavalt kõlas sellele nädalal teisegi tehisintellekti teemal tugevate seisukohtade esindaja arvamus. Playboyle antud intervjuus väidab masina ja inimese ühinemisel singulaarsuse hüpoteesi eestkõneleja Ray Kurzweil, et umbes aastaks 2029 on saadaval tehnoloogiad, millega saab elu aasta võrra pikendada. Näiteks võivad sellist abi pakkuda veresoonkonnas ringiliikuvad vereringe, vähikolde või immuunsüsteemi probleeme lahendavad nanorobotid.
Kurzweili skeemi järgi juhtub lisatud aasta jooksul aga sedavõrd palju, et järgmisel aastal saab mõttelisest poest veel aastakese juurde osta jne. Sisuliselt oleks tegemist surmast vabastava protsessiga. Mees on sarnaseid ennustusi esitanud varemgi ja võiks arvata, et töö Google'is ja aktiivne tegevus tehnoloogia vallas on tema nägemust korrigeerinud. Seda pole siiski juhtunud. Kurzweil peab võimalikuks tehnoloogia liidestada inimesega ja hoida ta sel teel tehisintellektile alla jäämast. Õigemini näeb ta inimest ja masinat ühise uue organismina.
Isegi kui see oleks võimalik, siis mitte kohe. Sestap tasub erilist tähelepanu pöörata üleminekuaja määramatusele. Tegemist on õppimise perioodiga, milles aitavad tagajärjed korrigeerida valikuid. Ainult, et keegi veel ei tunne tagajärgi. Mõtle ise mis juhtub kui elamist valitsevad kaks ebatäiuslikku osapoolt - inimene ja tema loodud veel mitte täiuslikud seadmed. Siis on olemas risk, et inimene võib sedavõrd viga saada, et temast pole asja isegi elu pikendajana.
