Maailmas elukorraldust muutvate revolutsioonide põhjuste seas räägitakse nii naistest kui ka tehnoloogiast. Mitmete ülestõusude algatamise kõrval oli kuulsates Prantsuse ja Vene revolutsioonides naiste energial oluline roll. Hetkel on õhus #Metoo-liikumise põhjustatud rahutu meeleolu, mille tulist teotahet kogevad paljud härrad poliitikutest ärimeesteni. Sõltuvalt vaatest võib algupärase põhjusena näha tehnoloogiat ja selle tekitatud hüppelist ebavõrdsuse kasvu, mille vormisid siis kõige enam kannatanud naised revolutsiooniks.
Tehnoloogia võib uusi kannatajaid ja potentsiaalseid uue algatajaid juurde tuua. Olgu esmalt meenutatud 2011. aastal alguse saanud juhtum, milles haaras Indoneesia rahvuspargis elanud makaak fotograafilt kaamera ja tegi sellega suurepärase autoportree.
Paraku nägi fotoaparaadi omanik pildi ilu asemel raha ja asus maailma meediakanalitelt pildi eest hüvitist nõudma. Selle peale loomakaitsjad kaebasid mehe kohtusse väites, et autorikaitse omistab pildi õiguse selle tegijale, antud juhul siis ahvile. Nende väitel pidanuks laienema ka temale koopiaõigus.
Aastaid USA kohtus kestnud saaga lõppes ahvi kaasamata inimeste vahelise kokkuleppena. Kohtunik tõdes, et USA kongress või president võivad koopiaõiguse määrata inimese kõrval ka loomadele, aga seni pole seda tehtud. Vaide tõttu oluliselt vaesemaks jäänud fotoaparaadi omanik lubas loovutada kokkuleppe tulemusel pildist saadud tulust veerandi Indoneesia makaakide kaitseks. Seega esialgu pole sealt revolutsiooni karta. Võtkem juhtunut vilksatusena tehnoloogia tehtud pildist, millel kuvandub võõristav enneolematus.
Samasse pilti peitub küsimus, kas arvuti saab olla persoon. Võimalik, et inimesed polegi ainuõiguslikud ühiskonna liikmed ja seda juba olemasolevate seaduste valguses. Vähemalt nii argumenteerib õigusala uuriv Shawn Bayer, kasutades väite toetuseks USA-s kehtivate seaduste mõtet.
Ahvi juhtumis kasutasid looma esindajad näidet, milles omistatakse koopiaõigus mitteinimesele ehk organisatsioonile. Sarnast loogikat rakendab ka Shawn Bayer osutades, et kui organisatsioonidele on omistatud usu- ja sõnaõigused, lubab olemasolev seadus anda piiratud vastutusega ettevõtte tegevuse juhtimise õigused intelligentsele masinale.
Uudne olukord ilmutab end juhul, kui isik asutab kaks iseseisvat firmat, mille igapäevast tegevust pannakse juhtima arvutiprogramm. Arvuti juhitud tootmisprotsessis pole midagi eriskummalist. Kummaliseks muutub olukord, kui omanik määrab kummagi ettevõtte teise firma liikmeks ja taandab end nende tegevusest. Taolise vangerdamise tulemusena jäävad alles kaks teineteise elu juhtivat juriidilist isikut. Kummagi äri tegelikuks valitsejaks on arvuti. Mõlemad võivad kaubelda näiteks väärtpaberitega, sõlmida lepinguid, palgata või vallandada töötajaid, omada vara jne.
Jälgides olemasolevaid seaduseid ei pea ettevõtet juhtiv tehisintellekt olema isegi eriliselt nutikas. Loomanäitega jätkates õnnestus kassil nimega Orlando aasta jooksul väärtpabereid valides olla edukam innukatest üliõpilastest ja professionaalsetest pankuritest. Väärtpaberite valimine toimus börsitabelil mänguhiirega mängides. Seega pole välistatud, et taoline inimesteta ettevõte tegutseb kusagil juba aastaid, olles märkamatult uue revolutsiooni lipukandjaks. Uusi seadusi pole vaja oodata. Küsimus on teadvust karastava piisavalt kaaluka kohtulahendi tekkimises.
Selleni kulub aega, mille jooksul arenevad ja tsementeeruvad tasahilju automatiseeritavas ja tavapärasena tajutud ettevõtluses osalevate osapoolte huvid, kuni mingi keerulisema juhtumi käigus avastatakse masinate olemasolevad õigused. Siis võib olla seaduste muutmiseks hilja, sest õppivad masinad on osutunud inimestest töötajatest väärtuslikumaks. Seda peamiselt majanduslikes ja võimalik, et teatud protsesside puhul ka intellektuaalsetes küsimustes, näiteks mitmesuguste keeruliste otsuste tegemisel. Miks mitte poliitika küsimustes seoses kaalukate otsustega keskkonda ja kliimasse?
Näiteks raporteeriti just äsja kõiki seniseid arvuteid trumpava rekordilise võimsusega iseõppiva masina edusammudest ekstreemsete ilmastikusündmuste ennustamisel. Võimalik, et väsimatult õigussüsteemi analüüsinud masinatest kodanikel palutakse olla kohtunikuks inimeste vahelistes dispuutides jne, sealhulgas naiste õiguste küsimustes. Kui me sellist tulevikku ei taha, peame lootma vist taaskord naistele.