Meie pole uudisorganisatsioon! Oleme kõigest platvorm, millel inimesed suhtlevad ja vahetavad omi uudiseid. Umbes nii kaitses hiljuti organisatsiooni Facebooki juht Mark Zuckerberg. Hoolimata sellest, et mõnedel andmetele saab Facebooki kasutaja 90 protsenti uudistest just sellest keskkonnast, ei soovi Zukerberg ettevõttele uudiste vahendaja staatust.
Facebook võiks olla kõigi aegade suurim uudisorganisatsioon. Neil on juurdepääs rohkem kui pooltele internetikasutajatele. Täpsemalt öeldes on neil ainulaadne ja enneolematult kiire juurdepääs rohkem kui poolte internetikasutajate tähelepanule. Sellele uue ajastu ainele, mida esmalt karjatatakse, jagatakse koplitesse ja seejärel korjatakse raha neilt, kes paluvad sõnumite vastuvõtlikkuse alusel jagatud sihtrühmadele midagi teatada või reklaamida.
Sotsiaalmeedia pidajal on juurdepääs kõige värskemale maailmas juhtuvale infole, kohaliku elu sündmustest kuni maailma ja isegi kosmost käsitlevate uudisteni. Sinna hulka kuulub professionaalsete ajakirjanike toimetatud sisu ja kasutajatele silma hakanud metsikumad signaalid.
Uudismasina staatusest loobumise põhjus tuleneb uudisorganisatsioonile kehtivatest reeglitest ja nõuetest. Nad peaksid vastutama sisu eest oluliselt rohkem. Mugavam on olla piletimüüja uudiste ja inimeste juurdepääsu uksel. Tegemist on suure äriga, milles liiguvad suured rahad.
Aga miks mitte hakata pangaks? Uudismaailmaga sarnastel põhjustel omab Facebook unikaalset positsiooni rahaliste tehingute vahendaja ja varade hoidjana. Kuna enamus raha on nagunii informatsioon, mitte kupüüride ja müntide hunnik rahakambris, on Facebook juba praegu üks maailma suurimaid infovara hoidjaid. Selle mõistmiseks tasub igal ühel mõelda, mille pärast tal on arvuti või telefoni kaotamise tulemusel rohkem kahju, kas seadmetes olnud info või seadme enda pärast.
Kümnekonna aasta eest hinnati varguse, õnnetuse või muul põhjusel kaduma läinud sülearvuti hinnaks 49 246 dollarit. Väärtust tõstab sisu, mitte ostuhetkest vananema asunud raudvara. Toonases analüüsis rõhutati veel eraldi, kuidas hakkab kadumise järel arvutisse jäänud info hind tõusma, mitte langema. Näiteks ettevõttest kaduma läinud arvuti keskmiseks hinnaks arvutati umbes 9000 dollarit, kui sellest saadakse teada koheselt. Nädal aega hiljem avastatud kaotuse puhul tõusis kaasuvate kahjude koguväärtus üle saja tuhande dollari.
Oletades, et tänaseks on info hoidmine pilveteenustes aidanud mõne halva juhtumi tagajärgi leevendada, on käesoleva loo jaoks oluline pöörata tähelepanu maailma suurimate pilveteenuse pidajate hiiglaslikule vastutusele. Nende sekka kuulub Facebook, mis omab samal ajal ainulaadset ligipääsu uskumatult paljudele inimestele kõikjal maailmast.
See toobki tagasi pangapidaja teema juurde. Levivad kuuldused Facebooki kavast, et umbes täpselt aasta pärast võtab firma kasutusele oma krüptoraha, mida tähistatakse hetkel projektinimega GlobalCoin. Sarnasusi bitcoiniga on palju, aga need on peamiselt tehnilist laadi, jättes kõrvale spekuleerimise põhjustatud väärtuskõikumine.
Viimane kahjustas oluliselt bitcoinide sobivust maksevahendina. Ostja jaoks ei tasunud seda loovutada lootuses, et homme on raha rohkem väärt. Müüja ei tahtnud krüptoraha vastupidisel põhjusel, kartes selle väärtuse kiiret langemist müüdava kaubast omast väiksemaks.
Facebooki raha peamine eesmärk oleks toimida just maksevahendina. Firma asuks jagama kooki pangakaardifirmade, Paypali ja Transferwise'i laadsete ülemaailmsete raha ülekannete vahendajatega. Mainitud ettevõtted vahendavad riikide tagatud raha.
Sama võiks teha ka Facebook. Õigemini firma juba tegeleb sellega, võimaldades isikute vahelisi dollarikandeid. Oma raha annaks hiigelettevõttele sarnase eelise kui USA-le, mille paarikümne triljoni dollari suuruse riigivõla võiks raha juurde trükkides kohe ära maksta.
Facebook saaks oma rahaga lisaks ülekannete vahendamisele maksta palka selle liikmeskonnale. Seda õnnestuks siis raha abil edasi kultiveerida. Näiteks laadides keskkonda rohkem pilte sinu uutest sõpradest lisandub sinu kontole Facebooki globaalmünte. Midagi ettevõttele sarnaselt kasulikku tehes saad raha juurde jne.
Ühtlasi muutub Facebook üha rohkem keskkonnaks, millest on raske lahkuda. Sealt saab teada uusi uudiseid, teenida raha, osta asju jne. Ent tegemist ei ole uudisorganisatsiooni, panga ega poega ehk miks peaksid nemad vastutama? Kõik on ju kasutajate loodud.
