Inimsilmi kajastavad lugematud kirjaread. Mitte sellepärast, et sõnad on kuidagi eelistatumad vaid seetõttu, et neist jääb silmades peituva kirjeldamiseks alati puudu. Silmades nähakse ilu, hinge, hellust ja viha, aga ka kavatsusi. See tähendab, et silmades peitub terake tulevikku.
Silmadega võrreldes natukene vähem, kuid siiski usutavuse jaoks piisavalt massiliselt märgitakse, kuidas kujundavad praeguse hetke otsused inimeste tulevikku. Vaieldamatult võib üheks taoliseks kaalukaks valikuks osutuda liikluses tehtud otsused. Olgu siis jalakäija või autojuhina.
Seetõttu on täiesti loomulik, et liiklejad jälgivad enda ümbruses viibivaid inimesi. Isegi kui nad takseerivad mõnd sõidukit, otsib pilk võimalikke vihjeid roolis viibiva inimese kohta. Eriti aga tema näoilme ja silmades peituva suunise kohta, sest endiselt juhivad sõidukeid inimesed.
Kuid mis juhtub siis, kui ühel hetkel enam ei juhi? Selle küsimuse vastus saab olema pikk, sisaldades sõnades nii juriidikat, tehnoloogilisi võõrsõnu kui ka psühholoogiat. Ja ikkagi jääb veel midagi selgusetuks. Seetõttu sarnaneb nimetatud olulise uuenduse mõistmine midagi sarnast inimese pilgust tõe otsimisega, kuni jõuab kätte tegelikkust reetvate praktiliste sündmuste aeg. Seniks võime spekuleerida ja otsida vihjeid toimunust.
Andmeajastu motiveerib arendama andmete töötlemist ja nendest järeldamist, aga vähemalt samavõrra oluline on andmete tekkimine. Siin on oluline roll eripalgeliste sensorite võimekuse arengus, mille algus paigutub suurte andmete eelsesse ajastusse, olles üheks andmeajastut käivitavaks eelduseks.
Umbes tosina aasta eest võis märgata andurite tungimist autosalongi, võttes autojuhi üha põhjalikuma vaatluse alla. Mõnedes autodes püüti enne roolikeeramise alustamist kontrollida juhi veres alkoholi taset, lubades auto käivitada vaid kainetel. Peagi prooviti mõõta ka veresuhkru taset ja koguda erinevaid väsimust puudutavaid andmeid.
Autotootja Toyota läks ideeautoga koguni nii kaugele, et lõi kaasliiklejatele autojuhi meeleolu väljendava sõiduki. Idee rajanes autojuhi meelelaadi registreerivate sensorite signaalide analüüsil, mille tulemus kajastus auto välispinda katvate valgusallikate värvimängus. Eesmärk oli informeerida kaasliiklejaid juhi tujust hoidumaks kohtumisi potentsiaalse tülinorijaga. Samal põhjusel võiks vältida ülepiirilises eufoorias roolijaid.
Lisaks nägi idee ette püüdlusi parandada autojuhi tuju. Liigselt rõõmustavatele või kurjadele autojuhtidele vahendaks kõlarid vastavalt tõsisemat või rahustavat muusikat koos terapeutiliste sõnumitega. Sellele oleks lisandunud autojuhtimisse sekkuvad elektroonilised kontrollvahendid.
Järgnenud kümnendil igavate autode keskel edasi elamine viitab, et idee polnud elujõuline. Samas sündis see võib-olla lihtsalt valel ajal ja nüüd on lähenemas aeg reinkarnatsiooniks. Kui tänavatele ilmuvad isejuhtivad sõidukid, mida saadavad inimesest juhiga võrreldes paremad turvalisuse ja tõhususe sõnumid, võib oodata massilist roolikeerajate transformatsiooni jalakäijateks.
Sellega kaasneva kõrvalefektina tekib teeservas seisvate inimeste seas usalduskriis omapäi mööda vuravate sõidukite vastu. Kas julged ületada teed inimtühjana läheneva sõiduki ees isegi siis, kui sul on selleks reeglite järgi õigus? Jalakäija ja sõiduki vaheline usaldus on rajanenud seni inimeste vahelisele usaldusele, millest moodustab vähemalt osa silmside. Uue põlvkonna sõidukite puhul tahaks ju teada, kas see on sind märganud.
Ühe värske või ka ajatu ideena katsetatakse isejuhtivatele sõidukitele ilmekate silmade lisamist. Need poleks nunnudele loomadele joonistatavad suurte silmade kleepsud, vaid aktiivsed andmeanalüüsi tarkusest toituvad silmi kujutavad ekraanid. Silmad võivad osutuda efektiivsemaks suhtlusplaatvormiks, võrreldes näiteks sõiduki kavatsusi kajastava tekstiga. Sõnumi lugemine võtaks aega ja vajaks külaliste rohkes linnas erinevate keelte kuvamist.
Suur osa meie vaimsest suutlikkusest on evolutsiooni jooksul treenitud teiste inimeste mõistmisele. Nüüd läheneb aeg, kui peame õppima lugema masina silmi. See võib osutuda ka kiskjasilma vaatamiseks.