Maarja Vaino: aju reageerib raske teksti lugemisele samamoodi nagu füüsilisele piinale
Eeloleval nädalavahetusel toimub Kadriorus kümnendat korda Kirjandustänava festival. Kuigi publik ootab sündmuse kasvamist mitmepäevaseks, hoiavad korraldajad teadlikult ühepäevast formaati, et säilitada festivali algne olemus.
Saates "R2 Päev" oli saatejuht Ragnar Kaasikul külas Kirjandustänava festivali peakorraldaja Maarja Vaino, kes rääkis sündmuse uutest elamuslikest elementidest ning eesti keele ja kirjanduse õpetamise kriitilisest seisust koolides.
Tänavusel festivalil saavad külastajad sõita Kadrioru pargis puust hobuvankriga ja kuulata samal ajal kõrvaklappidest Eduard Vilde romaani "Mäeküla piimamees" tegelaste monolooge. Lisaks muutsid korraldajad Friedebert Tuglase 140. sünniaastapäeva puhul Luigetiigi saare apokalüptiliseks maailma lõpu saareks, kuhu huvilised pääsevad vaid parvega.
Arutelu teises pooles võeti fookusesse koolide kirjandustunnid ja noorte eneseväljendusoskus. Vaino rõhutas, et eesti keel peab olema tunniplaanis kõige tähtsam aine. Puuduliku sõnavaraga õpilased ei suuda keerulisi tekste mõista ega teksti mõtet kokku võtta, mis omakorda takistab teiste ainete omandamist. Ta tõi näite neuroteaduslikust uuringust, mis vaatles inimaju reaktsioone raskete tekstide lugemisel. "Selle kohaselt aktiveeruvad inimese ajus samad piirkonnad, kui siis, kui teda piinatakse," märkis Vaino. Ta lisas resoluutselt, et laste harjumuste kujundamisel ei saa lähtuda nende mugavusest, vaid vastutuse peavad võtma vanemad.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.