Maagiliseks realismiks nimetatakse õpikutes kirjanduslikku stiili, kus reaalse maailma kirjeldusse on põimitud ebarealistlikke, fantaasiaküllaseid ja kummalisi elemente. Kus muidu usutavasse maailma hüppab järsku sisse midagi, mis ei ole tavamõistusele usutav. Kuulsaim näited sellest kirjandusest on Colombia kirjaniku Gabriel García Márquez 'i looming.
Kuid aines selleks tuleb ikkagi elust enesest. Ning just Lõuna-Ameerikas on see kummalis-seletamatu segunemine reaalsusega sedavõrd kohal, et piir reaalsuse ja unenäolisuse vahel kipub hägustuma. Mis on tõeline, mis on illusioon? Ning tõeliselt "masterdad" maagilist realismi siis, kui enam seda küsimust endale ei esita. Sest lõpuks polegi ju vahet, mis on päris ja mis ei ole - kui me seda niikuinii ühel viisil tõelisena tajume.
Reispassi 7. hooaja viimases saates toon teieni lood elust enesest, mis minu jaoks maagilise realismiga kokkupuudet omavad. Olgu selleks siis "peaaegu" takso ärandamine kohe pärast esmakordset Peruusse jõudmist; tornaadoga läbi akna õue kantud sularaha täis madrats (ja sellel Aladdin'ina otsas istuv raha omanik); rummiklaasi taga tukkuv maailmakuulus konnamürgiavastaja; või paarkümmend alasti valget gringo´t džunglis reality show'd tegemas, keda nüüd - vastupidiselt varasematele aegadele - ise tavalisi riideid kandvad põlisindiaanlased salaja uudistamas käivad.
Loe ka Ivo blogipostitust "Peruus pole miski kindel - kuid kõik on võimalik!" - https://amazonas.ee/blogi/2022/12/31/2022-12-29-peruu
Muusikanõukogu. Jaan Pehk
Hooaja viimases osas on külas juubilar Jaan Pehk, kes tähistab poolt sajandit sel suvel mitme esinemisega üle eesti. Pehk on praegusel ajal üsna aktiivne nii muusikas, kui kirjanikuna ja küsime linnulennult tema erinevate tegemiste kohta, et siis viimast korda enne suvepuhkust koos Alvari ja Koiduga uut hinnata.
