10. novembril on Mardipäev. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev.
Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu.
Täna on "R2 Hommikus! külas Eesti folkloorinõukogu teabe- ja projektijuht Kristi Pumbo, kellega vestleme santimisest mardilaupäeval.
Talukombestikus seostatakse mardipäeva santimist ja annetuste kogumist järgmise aasta viljaõnnega. Mardipäeval algasid ka tubased tööd, mis seotud lina ja viljaga ning ehitusmaterjalide ja tarberiistade tegemisega. Mardipäeva peetakse peamiselt meeste pühaks, kuna mardipäev on seotud põllundusega.
Katoliku kirikus on 11. november Tours' piiskopi Martinuse surma mälestuspäev, protestantlikus kirikus aga 10. november Martin Lutheri sünnipäev. Euroopa rahvaste rahvakalendreis on mardipäev üks talve alguse tähiseid. Mardipäevaks olid sügisesed tööd seljataga – karjaloomad laudas ja vili salves. Eesti rahvakalendris on mardipäeva mõnel pool ka talve alguseks nimetatud.
Mardipäeva eelõhtul, 9. novembril, käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre. Nad olid maskeeritud loomadeks – hobuseks, karuks, sokuks. Mardiskäimise komme on seotud kujutlusega meie esivanemate hingedest, vilja- ja karjaõnne taotlemisega. Ajapikku muutus mardisandiks käimine noorte lõbustuseks. Mardid kandsid pahupidi pööratud kasukaid, õlgedest kübaraid ja takust habemeid. Mõnikord nägid mardid välja üsna hirmuäratavad ja koledad.
Mardilaupäev on päev enne mardipäeva, mil mardisandid ringi jooksid. Enne seda aga lõpetati tööd varakult, majas seati kõik korda ning koristati tube. Vana kombe kohaselt korjati ande kirikule ja kloostrile, Eestis aga endile. Mardijooksust võtsid osa enamjaolt noormehed.
Martidel oli harilikult kaasas ka pillimees viiuli, lõõtspilli, kandle või suupilliga. Enne sisenemist palusid mardid selleks pererahvalt luba, kurtes, et käed ja jalad külmetavad. Tuppa tulles mardid laulsid ja tervitasid kõiki viisakalt. Mardid kogusid laulu ja tantsuga annetusi ja kingitusi. Vahel tehti ka vempe, lasti perelastel lugeda või salmi öelda, uuriti tüdrukute töökust, toa puhtust ja laste tarkust.
Kogutud kingitused jagati omavahel või söödi hiljem ühiselt ära. Lõpuks tänati ja sooviti järgmiseks aastaks rohket viljaõnne ja head käekäiku. Mardid olidki eeskätt põlluviljakuse andjad. Kui aga vastuvõtt ei meeldinud ja pererahvas ei olnud mardipere arvates küllalt lahke, siis lahkuti sajatades.
Mardipäeval söödi liha ja kartuleid, värsket sepikut ja muud talutoitu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.