Kahtlemata on meist palju targemaid inimesi. Öeldu valguses paneb ometi imestama miks mõned targad peavad vastulöökide kisute vajalikuks arendada inimeste igapäevase elu jälgimise tehnoloogiaid?
Miks tehnoloogia säravaimad pead usuvad, et see on progress kui mingi algoritm võib kommenteerida hommikukohvi valmistamist või edastatakse inimete privaatseid hetki voogedastusena kaugetesse serveritesse, väidetavalt "nutika" abistamise ettekäändel?
Need ei ole naiivse start-up ideed vaid näited suurte ettevõtete äriplaanidest. Kiirtoidu kontsern Burger King testib tehisintellekti põhiseid töötajate peakomplekte. Fookuses on töötajate suhtlus. Masinaga registreerides kavatsetakse edendada sõbralikkust ning tõhustada tööprotsesse. Keskse idee järgi peaks suhtluse sisu analüüsiv TI edendama kliendikogemust. Ülesande püstitusel on üllatuslik kontekst. Samal ajal püütakse inimesi hurjutada tehnoloogia võltsi ja südametu suhtluse eest. Antud näitest kuvandub vastupidine. Et inimesed ei oska ise teineteisega lahked olla ja neid peab kantseldama seljatagune TI.
Avalik tagasilöök oli kiire. Kriitikud tõlgendavad seda sammuna robotjärelevalve suunas. Mis varem või hiljem dehumaniseerib töötajad. Ja võibolla ka kliente. Kiirsöögi kasumimarginalid on õhukesed. Tõhususe hoidmine tähendab katkematut tulemuslikkuse juhtimist väsimatult pealt kuulava roboti poolt. Raske on tagasi hoida visiooni robotilaadselt tehtud naeratuse ja formaalse viisakusega teenindajast. Mis inimeste väsides asendatakse naeratava ekraaniga. Kiirsöögikontsern piirdub esialgu töötajate kuulamisega. Ent tehnoloogia võimaldaks enamat.
Meta taaselustas nutikate prillide projekti. Hoolimata, et eelmine katse pahandas inimesi ja hiljuti sai keegi selliste prillide kandja isegi peksa. Ometi panustas ettevõte ilmselt Eesti kaitsekulutustega võrreldava summa äriideele, et seekord on inimesed rohkem valmis kaameraid ja mikrofone näol kandma. Ja prillideta kodanikud rõõmustavad, et ka nemad kuuluvad nüüd võõraste koduvideo kollektsiooni.
Juba tärkavad esimesed suuremat laadi pahandused. Ühendkuningriigis väljendas riiklik järelevalveorgan Metale prillide pärast muret. Väidetavalt saadetakse nutikate prillide omanike elu intiimsematest hetkedest jäädvustatud materjal töötlemiseks kaugetesse serveritesse. Kus WC külastust võivad ja mõnikord peavad vaatama võõrad inimesed.
Vahest on kõik vaid inimliku etenduskunsti žanr. Täpsemalt satiir, mis kasutab huumorit, irooniat, liialdust või naeruvääristamist, et paljastada ja kritiseerida inimlikke pahesid, rumalusi, väärkohtlemist ning puudusi. Järsku on tarkade tehnoloogia arendajate peas kaval mõte provotseerida elanikkonda mõtlema, ergutada eneseanalüüsile ja inspireerida julgetele muutustele?
Tagurpidist oletust toetab kolmas tehnoloogia arendamise näide. Selleks on rakendus, mis hoiatab kui keegi läheduses kannab nutikaid prille. Sisuliselt jälgitakse kas keegi jälgib. Omamoodi jälgimisajastu vastujälgimine. Kõik see paistab inimliku geniaalsuse rumala rakendusena. Aga mida meie teame.
Eraldi võetuna jääb märkamata, et need lood kajastavad üht ja sama teemat. Hoolimata, et vabadust ja personaalse ruumi kaitstust väärtustavad universaalselt pea kõik inimesed, liigutakse oma valikutega vääramatu jõuna end ümbritseva keskkonna katkematu jälgimise poole.
Küsimus pole selles, kas tehnoloogia töötab. Enamasti töötab ja hästi. Oleme nende toimimisest sõltuvad. Tehnoloogia suudab teha asju moel millega inimene ei suudaks võistelda. Siit ka võimalik põhjus miks siis nii paljud targad inimesed peavad jälgimistehnoloogia tungimist igapäevaellu progressiks.
Ent omaette põhjuseks võib olla pelk tehniline hinnalangus. Kui sensoorika muutub odavaks ja TI kõikjalolevaks, tundub andmete kogumise kulu tühine. Odavus tekitab kiusatuse seda kasutada. Mille tulemusel tehnoloogiline fantaasia liigub kiiremini sotsiaalsest arusaamisest. Muutuste mõistmise vaakum täidetakse tehnoloogiaga, sealhulgas tehisintellektiga ja nii vist harjutaksegi mugavusega, et ise ei peagi mõtlema. Küll masin vaatab ja otsustab kas tänane hommikusöök on aktsepteeritav.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.