Peeter Ross: nutikellade andmed võiksid tulevikus jõuda riiklikku tervisesüsteemi
Nutikellad koguvad inimeste füüsilise aktiivsuse ja une kohta pidevalt andmeid, kuid meditsiinis leiab see info veel vähe rakendust. Teemat lahkab lähemalt sel pühapäeval eetrisse jõudev ETV teadussaade "TeadusEST".
Saates "R2 Päev" on Katrin Aarmal külas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogia kaasprofessor Peeter Ross, kellega räägime nutiseadmete andmete kvaliteedist ja nende potentsiaalist tervishoius.
Ross, kes on nutikella igapäevaselt kasutanud üle kümne aasta, toob välja, et uuemad seadmed mõõdavad juba ka vererõhku ja teevad elektrokardiogrammi. Suurimaks väljakutseks on praegu andmete võrreldavus, sest eri tootjate kellade info usaldusväärsus on väga kõikuv. Teadlaste eesmärk on leida viise, kuidas eri firmade seadmetest tulev info standardiseerida, et seda saaks reaalselt tervise infosüsteemis rakendada.
Praegune Eesti e-tervise süsteem sisaldab peamiselt haigusandmeid. Nutikellade info aitaks aga jälgida tervist pikaajaliselt ja ennetada kroonilisi muresid. "Kroonilised haigused tekivad ikkagi aastate jooksul ja just need muutused, mis füüsilises aktiivsuses või unes aastate jooksul tekivad, on aeglaselt, aga pikas perspektiivis märgatavad," selgitas Ross. Samas rõhutas ta, et terviseandmete süsteemi edastamine peab olema vabatahtlik: "Kontroll peab jääma inimesele endale."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.