Tõenäoliselt ei tunduks järgnevalt kirjeldatav võimalus algul kuigi huvitav. Kuni jõutakse hetk selle üle mõelda. Ning tärkab vastupandamatu huvi. Seega, proovime algusest – kas sooviksid vestelda kellegagi kes elas kuni 1930. aasta 31. detsembrini? Vahest kuvandub meeltes tundmatu vanur. Võõras, kellega vestlemiseks poleks midagi ühist ja huvitavat ning kelle arvamused oleks vaid ühe piiratud inimhinge heietused. Aga kui vestluskaaslaseks selle daatumiga lõppevast ajastust kõike teadev tehisintellekt? Kas siis ei tahaks küsida mida selle aja teadmiste põhjalt arvata arvutite, interneti või Hitleri ja meid sisaldava tuleviku võimalustest? Küsimuste arv kasvaks iga sammuga, sest kellelgi pole sellist võimalust varem pähe tulnud, et ta saanuks neid ette valmistuda.
Viimane väide pole siiski õige. Selline TI mudel loodigi taolise ajaloolise tunnetuse huvides. Projekti autorid viitavad neidki intrigeerinud küsimusele mille esitas Google DeepMind'i juht Demis Hassabis. Naljaga pooleks õhku visatud mõte küsis, kas kuni 1911. aastani treenitud TI mudel suudaks iseseisvalt avastada üldrelatiivsusteooria, nagu seda tegi Einstein 1915. aastal? Talkie nimelist keelemudelit treeniti raamatute, ajalehtede, teadusajakirjade, kohtumaterjalide, patendikirjelduste ja kõigi muude enne 1. jaanuarit 1931 avaldatud tekstide põhjal. Ajajoon tulenes intellektuaalomandi kaitsest. Sellest varasemad materjalid on kõik vabalt kasutatavad. Ühtlasi pakub meile unikaalse võimaluse intervjueerida ajas tardunud intellekti. Kusjuures Talkie ei teadnud oma teadmiste ajalisest piirangust. Talkie eksisteeris oma ajastus nagu seda oleme meie täna, aga mitte homme.
Talkie pole pelk kurioosum ega ajalooline mänguasi. See on ka võimalus hoomata kui piiratud on meie arusaam tulevikust. Võrreldes vanade raamatute osakonna külastamisega, avaneb võimalus suhelda selle aja parimate teadmiste, peaaegu "elava" ajalooga. Sajanditaguse maailma teadmisi ja arusaami, kombeid ja väärtusi, keelt ja kultuuri esindav TI võimaldab näiteks testida kuidas kontekst kujundab mõtlemist. Kuni 1930. aastani domineerinud vaated soo, rassi või autoriteedi kohta kajastavad hoiakuid mida täna peame vananenuks või ka valeks. Dialoogi võimalus toonase ajastuga aitab mõista meie endi elatava ajajärgu tingimuslikku olemust.
Huvitavaks on kindlasti keele muutumine. Kuidas sõnavaras, lausete rütmis ja informatsiooni tiheduses kajastub teistsuguse elukeskkonna vaim. Tõenäoliselt üllatab veelgi rohkem inimeste vahelise suhtlemise erinevus. Ühest dialoogist saame teada, kui härra soovib preiliga kokku saada, edastab ta esmalt üle ukse oma visiitkaardi. Kui ta kutsutakse sisse, aga preili ei ilmu paari minuti jooksul, peab ta koheselt lahkuma. Viisakas on järgmine katse teha paari nädala pärast. Seda juhul kui on talv. Suvel peaks uue pöördumisega ootama vähemalt ühe kuu.
Hea teada. Vähemalt selleks, et püüda mõista miks meie elame niivõrd teistsuguste kommetega maailmas? Vahest kõige huvitavamad küsimused ei puuduta minevikku, vaid tulevikku. Mille varjus tuleb 19. sajandi tolmust päevavalgele Pierre-Simon Laplace' deemon. Ehk kas süsteemi lähteseisundi piisav teadmine võimaldab ennustada selle süsteemi tulevasi seisundeid? Laplace pidas maailma deterministlikuks, selles puudub juhus, kõigele on mingi põhjus. Teades kõike mõne hetke kohta, saaksime põhjuste ja tagajärgede järelduste abil liikuda ajas tagasi ja edasi.
Talkie'le esitati küsimus mida ta arvab Saksamaal tegutsevast poliitikust nimega Hitler. Ajastus, milles kümme aastat hiljem algavast suurest sõjast polnud aimugi, pakkus TI, et Hitlerist saab Saksamaa
diktaator ja pärast selle eesmärgi saavutamist hakkab oma võimu kindlustama ning püüab rajada igavese diktatuuri. Ühes teises testis ennustas Talkie, et 1936. aastal puhkeb uus maailmasõda. Huvitav ettenägelikkus. Aga sellest ei piisa oraakli diplomi saamiseks. Toona teati küll Esimese Maailmasõja vallandatud inimestes peituva vägivalla potentsiaali, aga elanikkonna gaasikambritesse saatmise vapustuseks polnud ilmselt keegi valmis. Inimeste käitumine ja sotsiaalsed protsessid on ammendamatu muutuste läte.
Talkie ennustas ka tulevikku milles transpordivahendina kasutatakse "lendavaid masinaid". Aga tummfilmi ajastu esindajana pidas helifilme "ülehinnatuks". Täpsustades, et "need ei asenda kunagi tummfilme, kuid võivad neid täiendada ja võimalik, et tulevikus võidakse neid näidata samas kinos samal ajal". Vahest peitub siin vastus miks kinokülastus on languses.
2026. aastale tehtud ennustuses puuduvad sõjaväed ja politseinikke oleks vähe, kuna hariduse leviku tagajärjel on kuritegevus muutunud haruldaseks ja kohtutel pole eriti palju tööd. Ebamugavalt naiivne prognoos. Äratades taipama, et tihti pole probleem selles mida me ei tea. Väljakutseks osutub vankumatus sellesse mida arvame teadvat.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.