Mis on parim kaaslane reisimiseks siis, kui lennukid ei lenda ning tuleb olla kodus? Ka Reispass on koduses karantiinis. Seega on tänane Reispass eksperimentaalne karantiinisaade, kus saatejuht loeb ette peatüki ühe oma lemmikkirjaniku teosest. See on Peruu kuulsaim poeg, 1936. aastal sündinud ning 2010. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud Mario Vargas Llosa, kelle loomingut iseloomustatakse (nagu ka nt kolumblase Gabriel Garcia Màrquez´I oma) mõistega "maagiline realism". See tähendab kokkuvõtvalt seda, et kaasaegsest maailmast maalitakse reaalne pilt, kuid lisatakse maagilisi elemente. Just Lõuna-Ameerika on see paik, kus piir maagilise ja reaalse vahel kipub hägustuma – ning "maagiline realism" ei ole seal lihtsalt kirjandustermin, see tulenebki elust enesest.
Raamatu nimi on "Tädi Julia ja kirjamees", ilmunud 1977. aastal ning Eesti keeles kirjastuselt Tänapäev 2010, tõlkija on Eva Kolli. Raamat on autobiograafiline, käsitleb Llosa 18-aastaselt tekkinud armulugu oma 32-aastase tädi Juliaga, mis päädis ka hilisema abieluga. Kuid raamatu teine tegelane on raadiokuuldemängude looja Pedro Camacho ning lugu kulgebki vaheldumisi Mario enda looga ning Pedro Camacho fantastiliste raadiokuuldemängudega. Tegevus toimub 1950ndate aastate Limas, kus sellised kuuldemängud olid, tõsi, pigem harimata lihtrahva seas ääretult populaarsed. Hoolimata sellest, et tegu on fiktsiooniga, annab see täiesti adekvaatselt edasi elu, mis Lima agulites aset leiab. Kuna nimetet raadioartist hakkab raamatus ise vaikselt hulluks minema, siis sellest tulenevalt paneb tähelepanelik kuulaja ehk tähele ka loos mõningaid ebaloogilisusi ja vasturääkivusi – paneme selle kõik maagilise realismi arvele.
