Mõne päeva eest 25. sünnipäeva tähistanud Wikipedia külastatavuse langus hakkas käsikäes suurte keelemudelite populaarsuse tõusuga vähenema. Suundumus ilmestab, kuidas inimesed eelistavad teksti mõttega lugemise asemel seda valmiskujul tarbida, hoiatab Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Wikipedia sai mõne päeva eest 25-aastaseks. Tähtpäev langeb pöördelisele ajale, milles nn inimeste veeb muutub üha rohkem tehisintellekti kujundatud sünteetilise teabe ruumiks.
Avalikkusele 2001. aasta 16. jaanuaril avatud vabatahtlike kollektiivi koostatud teabekogu tabas esialgu üleolev naer. Tasuta infoteenus ajas 10 aastat hiljem autoriteetse Britannica majandusraskustesse. Kokkuhoiu nimel lõpetas kuulus entsüklopeedia 244 aasta pikkuse traditsiooniga trükiköidete koostamise. Wikipediat enam ei naeruvääristatud. Aastaks 2020 oli sellest saanud interneti de facto tõeallikas, mida kasutavad teiste seas ka Google ja uue põlvkonna nutiteenused, nagu Apple'i Siri ja Amazoni Alexa.
Wikipedia oli 25 aasta eest radikaalne fenomen. See tõestas, et praktiliselt kõigile avatud ülemaailmse haardega vabatahtlike jooksvalt arendatav projekt suudab pakkuda rohkem kui nn tuntud kvaliteedi ja pikkade traditsioonidega teadmiste vahendajad. Uus demokraatlik kooslus seadis kahtluse all levinud arusaama, et autoriteet rajaneb hierarhiale, kallile lõivule ja institutsionaalsele korrapidamisele. Uueks normiks kujunesid kollektiivne kontroll, kiired värskendused ja neutraalne käsitlus.
Veerand sajandit lahendati seal seisukohtade õigema esituse dispuute, kontrolliti fakte ja ennistati kontekste. Wikipedia õpetas eristama väiteid tõenditest, tsiteerima allikaid ja nõustuma, et meie teadmised on ajutised, s.t neid saab ja peab täpsustama. See oli oluline, sest peagi hoogustunud sotsiaalmeedia võimendas ruttavate arvamuste rolli. Wikipedia oli õigel viisil aeglane ja usaldusväärne teabeallikas.
Ometi peidab 25. sünnipäev ebamugavat signaali. Hiljuti märgati Wikipedia külastatavuses langust, mis langes kahtlaselt kokku ChatGPT populaarsuse tõusuga. Inimesed hülgavad lugemisele rajanevaid otsinguid ja asendavad need küsimustega. Selle asemel, et kammida läbi lehekülgede viisi otsingutulemusi ja püüda infokilde ise peas kokku viia, saavad kasutajad nüüd oma küsimustele kohesed ja põhjalikud vastused, mis on erinevate allikate põhjal tervikuks seotud.
Wikimedia Foundation tunnistab seda ka ise ja teatas hiljuti, et sõlmis TI-arendajatega partnerlussuhted. Viimased saavad kasutada Wikipedia sisu TI-mudelite koolitamiseks. Jätkusuutlikkuse mõttes pragmaatiline samm järgib muutusi teabeturu klientide käitumises. Otsus põhjustas mõnes vabatahtlikus oodatavat pahameelt. Neid oli kannustanud tasuta heategu, mitte võimsate kontsernide aitamine.
Muutuste sümbolism väärib tähelepanu. Maailma suurimat kollektiivselt kontrollitud teadmiste hoidlat tarbivad üha enam mitte inimesed, vaid masinad. Kes peab seda Wikipedia missiooni reetmiseks, ei märka ajastu muutuse tõsidust. See pole reetmine, vaid inimeste endi valikute tagajärg.
Wikipediat ei loodud kasutaja vaimse töö vähendamiseks. Vastupidi, see pakkus rikast teaberuumi, mille tekstis ja linkides orienteerumine oli seda kasulikum, mida rohkem ise tööd tehti. Nüüd teeb TI suure osa sellest tööst kasutaja eest ära. See pakub ühes vastuses valitud ja struktureeritud kokkuvõtte ning lisab konteksti. TI pakub täielikuna tunduva vastuse. Hinnavahe peegeldub kokkuhoitud ajas ja vaevas. Selle kõrval ei paista võimalikud vead liigse kuluna.
Küsimus polegi selles, kas tehisintellekt on kasulik. Teadmiste ja inimese suhete teemaliseks aruteluks – kas teadmiste omamiseks on meile oluline aktiivne osalus või piisab valmis vastustest – pole aega jagunud. Wikipedia julgustas aktiivset tegutsemist. Lugemine eeldas uudishimu, kannatlikkust ja otsustusvõimet.
TI soodustab peamiselt tarbimist. See vähendab vaeva, kuid vähendab ka oskust hoomata teabele omast ebakindlust, seda saatvaid lahkarvamusi ja ebapiisavat konteksti. Kohese ja vähese enda poolse pingutuseta teadmisega kaasneb kiusatus käsitleda seda lõplikuna.
Sestap pole järgmine küsimus, kui kaua Wikipedia veel vastu peab. Küsima peaks, kas me ise suudame säilitada intellektuaalse töö harjumusi, valmisolekut ja suutlikkust osa tööst ise ära teha. Tegelikult pole teadmised olnud kunagi tasuta, sest nende hankimiseks peab tööd tegema.
Wikipedia demonstreeris, et teadmisi saab jagada. TI tutvustab, kuidas teadmisi saab valmistada ja kohale tarnida. Ka TI ei oska aga pakkuda, kui palju mõtlemisest on mõistlik loovutada vastutasuks mugavuse eest.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.