Katsed alaealisi neile ebasobiva internetisisu eest kaitsta eeldab paratamatult ka täiskasvanute vanuse kontrollimist, mis soodustab digitaalse panoptikumi teket. Samal ajal suudavad leida teismelised edukalt võimalusi piirangutest mööda hiilimiseks, leiab Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Alanud aasta märksõnaks saavad ilmselt noorte sotsiaalmeediapiirangud. See tuletab meelde, et avalik meelsus ja sellest juhinduv poliitika on reaktiivsed. Probleemidele reageeritakse pärast nende teravnemist. Võib-olla on see paratamatu, kui on valida liigse ettevaatlikkuse ja kogemustest õppimise vahel.
Mõned uued ohud on juba varakult silmapaistvamad. Keerukate nähtuste nagu inimese arenguperioodi või ülemaailmse sotsiaalmeedia mõjutuskatsed ei kulge kunagi punktist A punkti B, vaid igal sekkumisel on rohkem kui üks tagajärg. Austraaliast Euroopa riikide parlamentideni on vormumas ühisrinne sotsiaalmeediaga kaasnevate riskide vastu. Moraalse selguse osas on eesmärk selge. Lapsi peab kaitsma algoritmide vormitud sõltuvuse, kiusamise ja kahjuliku sisu eest.
Esimese sammu tegi Austraalia. Eelmise aasta lõpus jõustunud seadus keelab alla 16-aastastel juurdepääsu platvormidele, nagu Tiktok, Instagram ja Youtube. Uue aasta esimesel kuul ehmatati 4,7 miljonit noort austraallast, kui nende kontod sulgeti. Rahvastikustruktuuriga arvestades teeb see umbes kaks kontot iga 10–16-aastase austraallase kohta. Seaduse teravust iseloomustab kontode kiire eemaldamine. Austraalia karistab nõuetele mittevastavat ettevõtet kuni 49 miljoni Austraalia dollari suuruse trahviga.
Vanusepiirangute jõustamiseks peavad platvormid kontrollima tegelikku kasutajat. Kõlab mõistlikult, kuni algab praktika. Ennetamaks võimalikke etteheiteid, hakkas Tiktok Euroopas 13-aastaste vanusepiiri täitmist tähelepanelikumalt kontrollima. Muu hulgas proovitakse kasutada platvormi kasutaja vanuse tuvastamiseks tehisintellekti abi. See analüüsib kasutaja profiile, seotud videoid ja käitumismustreid.
Ekslikult alaealiseks peetud kasutajatel palutakse esitada apellatsioon. Nad peavad vanuse määramiseks esitama kas riigis aktsepteeritava isikut tõendava dokumendi, tuvastama end pangakaardiga või saatma biomeetrilise selfi. Taoliste püüdluste taustal pole saladuseks sotsiaalmeediaplatvormidel vale identiteedi kasutamise lihtsus. Näiteks usutakse, et umbes kolmandik Ühendkuningriigi 8-17-aastastest kasutab täiskasvanutele mõeldud profiili.
Seni oldi leebed ja kontrollisurve pigem ettevõtte enda kujundatud. Edaspidi on oodata nõudlikkuse kasvu. Sellega kaasnevad nn kollateraalsed tagajärjed. Kõlavad hoiatused, et iga tõhusamaks loodud vanusekontrollimeede viib sammu võrra eemale anonüümsuse kaitsest ja normaliseerib püsiva identiteedi tuvastamise kultuuri. Kord kehtestatuna võib muutuda see viljakaks pinnaseks demokraatlike vabaduste piiramisele.
Reaktsioon sotsiaalmeedia probleemidele on vaieldamatult hiljaks jäänud. Öeldakse, et hobune on juba plagama pannud. Alanud talliukse sulgemispüüdlustega rajatakse tahtmatult digitaalset panoptikumi. See ei piirdu lastega, sest tuvastama peab ju ka neid, kellel on vanust rohkem. Teismeliste Tiktoki karjatamine on kohustusliku ja universaalse vanusekontrolli algus.
Vanusekontrolli on siin-seal võrdlemisi tulutult püütud seada näiteks seksuaalset sisu pakkuvatele veebilehtedele. Seniste vanusekontrollimeetmete irooniana on need, keda eeskirjad kaitsevad ehk alaealised, enamasti kõige vähem eeskirjadest kinni pidavad kasutajad.
Vanusekontrollist möödahiilimiseks laenatakse isikutunnistusi, kasutatakse vanemate õdede-vendade kontosid, VPN-i või mustalt turult hangitud dokumente. Kõige haavatavamateks muutuvad seaduskuulekad, ettevaatlikud ja poliitiliselt aktiivsed täiskasvanud. Kui osalemise hinnaks kujuneb kontrolli läbimine, muutub vabadus tingimuslikuks. Tingimuslikel vabadustel on teadupärast kalduvus kahaneda.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.