Lapsevanema keskseks väljakutseks on kasvatada lapsi tulemaks toime täiskasvanu elus ja kaitsta sel teel neid ohtude eest. Paari viimase põlvkonna murede sekka lisandusid interneti pimedamates nurkades varitsevad ohud. Võrdlemisi pikk periood õppimiseks. Ja kohanemiseks seal kus nende mõju on kõige vahetum ja suurem, ehk pere keskel. Ent nende probleemidega ei tegeletud. Nüüd lõpuks reageeritakse. Kuid lapsevanemaks olemise raske töö asemel haaratakse kõige lihtsama ja poliitiliselt odavama tööriista järele. Las tehnoloogia tegelegu laste kantseldamisega.
Lühikese aja sees on mitmel pool maailmas asutud seadustama tehnilisi vanusekontrolli nõudeid, nõutakse digitaalseid isikutunnistusi ning püütakse keelata isegi VPN-ide kasutamine. Poliitikud ja tehnoloogiaettevõtted pakuvad neid lahenduseks. Kummalgi varjatult erinevad huvid. Kõik ignoreerivad ebamugavat tõde, et tõeline laste kaitse algab õhtusöögilauas, mitte serveriruumist. Modernse täiskasvanupõlvkonna vaikivaks laiskuseks on tellida laste kasvatamine arvutiprogrammilt, sest enesekontrolli, hea ja halva eristamise ning tahtejõu vormimiine tundub liiga konfliktne ja vanamoodsalt vanemlik.
Näiteid leiab kõikjalt maailmast. Vahet pole kas valitseb demokraatia või diktatuur. Esimesed õpivad viimaste praktikatest. Näiteks jõustus 6. mail USA’s Utah’ osariigis seaduseelnõu, mis nõuab kõikidelt veebikeskkondadelt, mida seadusandja loeb „alaealistele kahjulikku materjali” sisaldavaks, et nad nõuaks kõigilt füüsiliselt osariigis viibijatelt vanuse tõestamist. Seejuures peavad teenused tagama, et neid ei petetaks VPN’i kasutamisega. Osariigi seadus keelab VPN’i kasutamise nende arvates mitte heade infoallikate juurde pääsemiseks.
Demokraatlik osariik lahendab oma probleemi autoritaarsete režiimide lihvitud taktikaga. Vahe on vaid sõnastuses. Venemaal keelatakse VPN-i kasutus enam mitte laste kaitsmiseks, vaid valitsuse kaitsmiseks, et rahvas ei puutuks kokku ebameeldiva teabega. Hiina ja Iraan teevad sama. Utah pole ainus vanusepiirangut seadustanud osariik ja ilmselt ei jää ainukeseks demokraatlikuks peetud omavalitsuseks, milles peredes unarusse jäetud laste kaitsmise nimel harjutatakse kodanikke totaalsema teabe kontrolli korraga.
Ühendkuningriigis jõustus eelmise aasta juulis internetiturvalisuse seadus. Selles on samuti sätestatud vanusekontrolli nõue. Enam kui 1000 lapse ja lapsevanema seas läbiviidud üleriikliku uuringu tulemus ei tohiks tulla üllatusena. Peaaegu pooled (46%) lastest kinnitasid, et vanusekontrollist mööda hiilimine on lihtne ja levinud praktika. Vahest on see üllatuseks vaid seaduse loonud poliitikutele.
Meetodid on enam kui lihtsad. Kes võltsib sünnipäeva, kes kasutab laenatud isikutunnistust, levinud on kasutada näo tuvastamiseks videomängude tegelasi ja vahest kõige nunnumalt lapselikuks geniaalsuseks on joonistada näole vuntsid. Näidete toel võiks ironiseerida täiskasvanute ja neid esindavate poliitikute nutikuse ainesel. Kui vaid poleks veelgi kõnekamaks absurdi näiteks veerand vanematest, kes aitasid aktiivselt oma lastel reegleid rikkuda või lihtsalt vaatasid laste trikitamisest kõrvale.
Tegemist on lapsevanemate põlvkonnaga, kes ei luba pedofiiliaga hirmutades lastel õues mängida. Mis iseenesest on juba diagnoosi väärt. Veebiruumi naiivsete takistuste seadmine kirjeldab omakorda ühiskonda nakkatavast kontrollimatust närvilisusest ja kujutlusvõime puudusest. Vanemad siirdavad vastutuse seadusandjatele, kes teenivad vanemate tänu ja edastavad ülesande tehnoloogiaettevõtetele. Keda ei huvita võõraste laste pereelu, küll aga meeldib neile koguda andmeid. Lapsed vaatavad seda
teatrit ja õpivad, et reeglid on kuulekatele, aga nutikatele on see vaid mängu ülesanne. Nad joonistavad endale vuntsid, kuni ühel päeval avastavad, et neid ei pea enam joonistama.
Neist saab paratamatult järgmine vanemate põlvkond. Kes teab maailmast, et lastega tegeleb tehnoloogia. Reeglid on tingimuslikud, nendest mööda hiilimine on osa mängust. Otsustusvõime, enesekontrolli ja empaatia arendamine olid vana aja, tehnoloogia-eelsete lapsevanemate töö ja vaev.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.