Selge ajaloolise vajaduse puudumise tõttu puudub otsene ja kõikehõlmav seadus, mis reguleerib omandiõigust kellegi välimusele. Füüsilise vara omamist kaitsevad mitmed seadused, kuid see inimese tõeline ja lahutamatu materiaalne vara nende hulka ei kuulu. Kuigi just selle füüsiliste tunnuste kogu alusel tehakse rahvahulgas vahet, keda lennujaama vastu tulles kallistada või kohtus mõrvas süüdi mõista.
Varasemal ajal puudus selle varanduse vormi kaitsmiseks vajadus, sest see paistis olevat lahutamatult kinnitatud ühe inimese külge. Ühel hetkel sündis fotograafia ja tekkis esialgne vajadus teatud juhtudel kehtestada inimese välimusele õiguslikud kaitsemeetmed.
Juurpõhjuseks oli välise sarnasuse kasutamine ilma nõusolekuta ärilistel eesmärkidel. Uue ja vaevaliselt sõnadesse püütava nähtusena avastati eraldiseisva väärtusena avalik tähelepanu. Seda tuleks kaitsta, omistades sealhulgas üksikisikutele kontroll nende avaliku identiteedi üle. Samas peaks kaitsma avalikkust neile pakutava vale identiteedi eest.
Nime kaitstakse mitmel varasemal isiku tuvastamisega seotud põhjusel. Uudne tehniline võimekus sundis laiendama kaitset välisele sarnasusele, nagu näojoontele ja mõnel juhul ka eristatavatele füüsilistele omadustele, lahendamaks juhtumeid, kui isiku kuvandil on kaubanduslik väärtus. Samas unustamata, et ka avaliku tähelepanu valgussõõrist väljajäävatel, nn tavalistel üksikisikutel on õigus takistada oma sarnasuste ärilistel eesmärkidel loata kasutamist.
Eksperdid: andmenappus ei pidurda tehisaru arengut veel niipea
Viimane on osaliselt seotud iseseisva eesmärgiga kaitsta inimeste privaatsust. Antud juhul lisandub asukoha nüanss. Näiteks avalikus ruumis pildile jäädes on üldjuhul vähem lootust saada õiguskaitset oma sarnasuse kasutamise vastu. Seevastu eraviisilistes olustikes võib kellegi pildi loata kasutamine rikkuda õigust privaatsusele. See tõstatab omaette huvitava küsimuse, kas lapse sünnist või kallimaga veedetud romantilisest hetkest sotsiaalmeedias tehtud postitus asub avalikus või privaatses ruumis.
Omaette huvitava krutski lisab kokkulepe, et foto kuulub pildistajale, kuid fotograafil pole täielikku vabadust inimesest tehtud pildi üle. Pildil kuvatult luba saamata võib tekitada selle äriline kasutamine varem osutatud põhimõtete alusel juriidilisi nõudeid.
Veelgi uuemat väljakutset kujutab tehislikult loodud inimese sarnasuse, sh ka tema hääle õigusliku kaitse staatus. Aasta eest kutsus tehisintellekti potentsiaal Hollywoodis esile pika streigi. Streigiti sellepärast, et TI õpib inimeste loomingu pealt stsenaariumite kirjutamist ja ka sellepärast, et kardeti kaotada töö, kui TI õpib matkima näitlejaid nii visuaalselt kui ka väljenduslikult. Streik lõppes kokkulepetega ajalise piiri osas. Tööandjaid esindavad filmistuudiod lubasid kokkulepitud ajani taolisest arendustegevusest hoiduda. See ei piiranud aga antud arendustegevusega jätkamist teistes valdkondades.
Kogu maailmas ollakse alles kujundamas terviklikku õigusraamistikku, millega reguleerida tehisintellekti kasutamist inimese välimuse ja tema ilmete ning kõne intonatsiooni kopeerimisel võimalikult kõikehõlmavalt. Seni püütakse aga hakkama saada olemasolevate õiguspõhimõtete ja seadustega, püüdes nende rakendamisel arvestada uueneva tehnoloogilise kontekstiga.
Murdochi meediakonglomeraat lõi käed suure tehisintellekti arendajaga
Kuis seadused on puudulikud, seisavad tehnoloogia arendajad omapärase moraalse dilemma ees, kas oodata seaduste valmimist või joosta olemasolevas vabaduses nii kaugele kui võimalik. Dilemma on siiski näiline. Sisemine arengusurve ja väline konkurents õhutavad tormama. Küll hiljem klaarib, kui midagi läks viltu. Kaotajad ei pea pärast nagunii vabandama ja võitjatel pole raske teha mõni näiline žest.
Meenutada võib kevadesse jäänud juhtumeid, milles OpenAI vestlusrobot asus kõnelema 2013. aastal vändatud ulmefilmis "Her" vestlusrobotit kehastanud näitlejanna Scarlett Johanssoni häälega. Sündinud skandaalis süüdistas näitlejanna arendajat hääle varguses. OpenAI vastas, et mis teha, kui nii läks, sest nemad kasutasid masina rääkima koolitamisel ühe vabatahtlikult hääle loovutanud naise kõnemaneeri.
Natuke varem tõstis häält avalikuks protestiks oma kõnelemise viisi vargusele tähelepanu tõmbamiseks kuulus Briti näitleja Stephen Fry. Meeldiva hääle omanik oli lugenud heliraamatuks kõik Harry Potteri seikluslood. Masinale matkimise õppimiseks kujutasid need igati piisavat materjalihulka. Õiguse mõistmiseks pole määratletud, milliste tunnuste kogumisest alates võib rääkida kellegi hääle koopiast. Hääle põhised tuvastussüsteemid eristavad indiviide üle 90-protsendilise täpsusega. Seda tundub palju, aga jätaks samas sajast inimesest umbes kümme halli tsooni.
Hääle tehniline analüüs rajaneb vokaalsete mustrite, pauside, helikõrguste ja tonaalsuse sageduste ja muude signaalist eristatavate tunnuste analüüsile. Samas võib inimesele simuleeritud kõneleja kostuda originaalist eristamatu. Turvavärava ja inimeste vahelise suhtlemise eesmärgid ning kriteeriumid on erinevad.
Tormakat olustikku kajastab heliraamatuid pakkuva Audible'i plaan rakendada raamatute sisselugemiseks seni populaarsete lugejate TI abil loodud kloonhääli. Nimelt on hüppeliselt kasvanud etteloetavate raamatute populaarsus. Maailmas on kümneid tuhandeid vähetuntud või alustavaid autoreid, kes kasutavad teoste kirjastamiseks Amazoni ostupõhist raamatutrüki teenust.
Amazoni kontserni kuuluv Audible muudaks need lood ka lugejatele kuuldavaks, kui vaid leiduks piisavalt meeldiva häälega raamatute sisselugejaid. Sõlmitud kokkuleppe põhjal saavad populaarsete originaalhäälte omanikud vastavalt tasustatud. Selles näites on kõik võitjad. Pikemas vaates kujuneb majanduslikult tõhusamaks tutvustada aga lugejatele meeldivaid sünteetilisi hääli, kuni need muutuvad inimeste omadest populaarsemateks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.