Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde esitas kuu aega tagasi retoorilise küsimuse, miks on vana mandri majandusbloki tootlikkus viimase viie aastaga kasvanud 0,6 protsenti, aga Ameerika Ühendriikides kuus protsenti. Ta ei oodanudki vastust, vaid ohkas: "See on lihtsalt hämmastav."
Tegemist pole näituse külastamise moodi meelt rabava imetleva ehmatusega. Keskenduda ei tasu ka möödunud ajale, mida enam ei muuda. Riigijuhtide näod peaks muutuma tulevikule mõeldes tõsiseks või lugedes kasvõi analüüsifirma McKinsey Global Institute värsket hinnangut kummagi majandusbloki potentsiaalist rakendada tehisintellekt tootlikkuse vankri ette.
Pikematele raportitele kohase juhtidele mõeldud kokkuvõtva lühiformaadi vormis võib öelda, et siinne seis ei ole paljulubav. Euroopa ja Ameerika Ühendriigid kasutavad TI-valdkonnas edu saavutamiseks erinevaid teid. Valikuid juhivad osaliselt vastandlikud regulatiivsed filosoofiad. Rangete eeskirjade poolest tuntud Euroopa seab esikohale eetilised kaalutlused, andmete privaatsuse ja kasutajakaitse.
Ettevaatlikku lähenemist iseloomustab hiljuti valminud tehisintellekti seadus. Selle keskne eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemid oleksid läbipaistvad, vastutustundlikud ja inimõigustega kooskõlas. Reguleeriva raamistiku eesmärk on suurendada üldsuse usaldust ja vältida tehisintellekti tehnoloogiate võimalikku väärkasutust. Selles pole midagi halba.
Tehisaru saatvad lootused ja hirmud võtavad õppust arvutiajastu eelloost
Samamoodi pole ka vale teadvustada riskialtimast strateegiast hoidumise kompromissi hinda. TI ettevaatlikuma rakendamise hinnaks on konkurentsieelise loovutamine ameeriklastele. Seda on juba mõnda aega ka tehtud, kui mõelda Christine Lagarde'i hämmastunud küsimuse taga olevale statistikale.
Ühendriigid võtavad rohkem riske, seal rõhutatakse innovatsioonile ja kiirele tehnoloogilisele arengule. Regulatiivne keskkond on suhteliselt leebe, julgustades ettevõtteid julgemalt proovima ja võtma kasutusele TI-lahendusi vähemate piirangutega. Strateegiaga püütakse kaitsta riigi konkurentsieelist, stimuleerida majanduskasvu ning meelitada investeeringuid koos ülemaailmse inimpotentsiaaliga TI-alasesse teadus- ja arendustegevusse.
Kummalgi strateegial on omad eelised: Euroopalik ettevaatlikkus on turvalisem, võib aidata vältida eetilisi lõkse ja luua pikaajalist usaldust. Samas kui USA julge innovatsioonitung pakub kiiremaid tehnoloogilisi läbimurdeid ja suuremat majanduslikku kasu. Lõppkokkuvõttes sõltub iga tee eduni innovatsiooni ja vastutuse tasakaalustamisest, kujundades tehisintellekti tulevikku mõlemal mandril. Kumbki valik pole lihtne. Suures kogukonnas leidub alati nii palju kritiseerijaid, et nad võivad koonduda oluliseks poliitiliseks jõuks.
Nähtud selgele eristumisele viitab ka McKinsey analüüs. Nende hinnangul on Euroopa ja USA tööjõu tootlikkuse kasvatamise potentsiaalid sarnased. Tootlikkuse kasvu saavutamisel TI abiga asutakse erinevatele trajektooridel. Suurem osa tehisintellektiga seotud uuendusi töötatakse välja Ameerika Ühendriikides.
Raport heidab pilgu ajalukku ja tõdeb juba öeldut, et Euroopas on pikemat aega liigutud kõikvõimalike tehnoloogiliste uuendustega palju ettevaatlikumalt. Muu hulgas eelistatakse kaitsta tööjõudu väljatõrjumise eest. Analüüsifirma ennustab, et ilmselt kordub sama ka TI kaasamisega.
Isegi kui mõnede eurooplaste seas tärkab innustuv julgus proovida tulevikuga kiiremini kohtuda, jäävad nad tõenäoliselt üksi. Selle mõistmiseks piisab, kui heita pilk ümbritsevale elule ja ühiskonnale laiemalt. Eurooplased on igas mõttes n-ö vanad. Neid huvitab vananeva tööjõu palgal hoidmine, et kaitsta riigikassat natukenegi kasvavate tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud kulude eest.
Analüüsis hinnatakse, et olemasolevate TI-töövahenditega saaks Euroopas vähendada inimeste kulutatud töötunde umbes 27 protsenti. USA vastav näitaja on koguni 30 protsenti. Sellest tulenevalt ennustatakse järgmiseks viieks aastaks, et mõlemas majandusruumis väheneb lihtsamate ja korduva iseloomuga töö eest palga saajate arv umbes 12 miljoni inimese võrra. Neile tuleks sama kiiresti leida uut tööd.
Arvestades Euroopa ajaloolise suhtelise mahajäämusega, tähendaks see siinsele ühiskonnale võrreldes USA-s elava rahvaga oluliselt suuremat kiirendust. Kasutatud mudelite põhjal oleks nende jaoks uuenduste tempod võrreldavad kohanemisega pandeemia põhjustatud šokiga.
Oletades, et Christine Lagarde'i mainitud 0,6-protsenine tootlikkuse kasv õnnestub kergitada 2,5 protsendini, tähendaks see inimeste käest umbes kuue protsendi praeguste töötundide ära võtmist. Individuaalselt võib tunduda isegi tore, aga tööjõuturu mastaabis vastab see 10,2 miljonile mittetöötavale inimesele. Seejuures jääks tootlikkuse kasv oluliselt maha USA senisest kuuest protsendist. Seetõttu oleme juba loovutanud juhtrolli koos raja ja meie oma nutikate inimestega USA-le. Nii ei saa see kaua jätkata.
Kasutades õpetliku paralleelina inimeste suhtumist oma tervishoidu, hakatakse muutustele mõtlema mitte ootamatult tekkinud arukusest, vaid šoki tulemusel. Ükskõik kui võimsad pole meid ümbritsevad masinad, nõuab iga kohanemine kehalt ressursse. Loovutades tehnoloogiapoliitika juhtkangid ameeriklastele, jääb meie kontrollida personaalse kohenemisvõime sisu ehk kehaline töövõime ning tervis.
Seda võiks suve jooksul turgutada igaüks, sest sügis paneb kõik proovile.
Selle hooaja viimane tehnoloogiakommentaar "Portaal. Uus hooaeg algab alates 2. septembrist.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.