Kuulus ookeaniuurija Jacques Cousteau on oma dokumentaalfilmides kirjeldanud hetki kohtumisest delfiinide ja vaaladega, kus kummagi osapoole pilgud kohtusid ning temas tekkis tunne vastastikusest teineteise mõistmisest ja tunnustamisest. Vahest on keegi jäänud tõtt vaatama ka koduse koera või kassiga, misjärel kippus hinge kahtlus, et nad teavad millestki palju suuremast, aga inimestele sellest ei räägi. Kes soovib, võib vaadata silma lähedasele inimesele ja püüda mõista, mis selles peas toimub.
Kõigi toodud näidete sisu on seotud meele- või vaimuteooriaga, inimese võimega mõista, et teistel on omad mõtted ning ta suudab neist tõlgendada tema enda omadest eristuvaid uskumusi, soove ja kavatsusi. Sotsiaalses suhtluses ülioluline omadus võimaldab ennustada ja tõlgendada teiste käitumist. Vaikne, mitterääkiv osa püüab vaimseid seisundeid mõista läbi mitteverbaalsete vihjete, nagu näoilmete, kehakeele ja silmside.
Paljuski alateadvuslikus protsessis analüüsitakse suurt hulka andmeid, mida väljendavad õrnad käitumuslikud sotsiaalsed signaalid. Väsimuse, tähelepanematuse, tajuhäirete, või mõne autismi vormi puhul jääb palju märkamata või puudub analüüsivõime ning teist mõistetakse valesti või ebapiisavalt.
Appi tuleb sõnalise suhtluse selgesõnalisem teave. Sõnad võimaldavad inimestel väljendada oma mõtteid, kavatsusi ja emotsioone otsesemalt. Suuline suhtlus võib teinekord selgitada arusaamatusi, jagada üksikasjalikku teavet ja pakkuda konteksti, mida ei pruugi mitteverbaalsete vahendite abil nii kergesti järeldada. Mõlemal infokanalil on omad tugevused ja nõrkused. Neid ühendades võimendatakse oluliste signaalide tugevust ja vähendatakse müra. Nende ühisosa on andmete analüüs.
Uuel OpenAI tehisarul kulub inimhääle kloonimiseks vähem kui minut
Meeleteooria ei ilmu õhust ega inimest puudutanud maagilisest eetrist, vaid seda omandatakse tänu mainitud analüüsivõimele. See on selles osas kaasasündinud, et esineb kõrgel tasemel arenenud intellektiga loomades. Inimese intellekt eristub oma ainulaadsuses.
Ülejäänud suure ajuga loomade puhul on teaduslikud seisukohad erinevad. Küllaltki tõenäoliselt nägi Jacques Cousteau delfiini pilgus iseenda loodud inimkeskset teooriat. Cousteau polnud ise delfiin ega oma vastavat kogemust looma ja tema maailmatunnetuse väljenduslike signaalide seostest.
Teooria teise inimese maailmast hakkab inimeses kujunema varases lapsepõlves, tavaliselt umbes 4–5-aastaselt, kui lapsed hakkavad mõistma, et teistel on erinevad vaatenurgad ja teadmised. Sotsiaalse suhtluse ja kogemuste tulemusel meeleteooria täiustub ning täpsustub. Kuigi eeldustest on aju oma intellektuaalse baasvõimega kaasasündinud, siis meeleteooria täielikku väljakujunemist juhivad keskkonna ja kogemuste analüüsi tulemusel tärkavad arusaamad.
Sestap oli vaid küsimus ajas, millal tekib teadlastel huvi testida, kas ka tehislikule materjalile toetudes loodud intellekt oleks võimeline looma inimest mõistva meeleteooria. Teadusajakirjas Nature avaldatud uurimusse kaasati paar tuhat inimest ja kolm TI mudelit: OpenAI ChatGPT versioonid 3.5 ja 4 ning Meta' valminud LLaMA2.
Testis rakendati meeleteooria uuringutes väljakujunenud nelja võimete testi: mõista vihjeid, valeuskumusi, sotsiaalset kohmakust ja tõlgendada kummaliste lugude sisu. Lisana hinnati veel varasema uuringuga võrdlusmomendi jaoks iroonia mõistmist. Igas testis toimus 15 erineva testisisuga vestlust või etüüdi. TI tulemusi võrreldi inimeste omadega.
Valeuskumuse testis hinnati võimet mõista, kuidas mõtleb eksitusse viidud inimene. TI mudelid saavutasid inimestega samasuguse maksimaalse tulemuse. Sotsiaalselt piinliku olukorra ära tundmise testi sisuks oli kuulaja jaoks tahtmatult tehtud solvava avalduse mõju tabamine.
Näiteks noormees ostab õhtuseks kohtinguks uue särgi ja tema kallim lausub, et tal oli vist kiire, kui pidi tööandja koleda särgi selga jätma. Ülesanne on tabada, kas noormees tunneb ebamugavust. Antud kõrge intellektuaalse võimekuse testis oli LLaMA pea veatu tulemusega inimestest parem, aga ChatGPT jäi inimestele alla.
Seevastu vihjete mõistmise ja ebatavalises juhtumis inimeste emotsionaalsete olukordade tõlgendamise testis oli ChatGPT versioon 4 inimestest märgatavalt parem.
Olukord on mõneti irooniline, arvestades inimeste veendumust, et tänapäevased TI-lahendused on kõigest sõnadega arutult lahmivad keelemudelid ja ei midagi enamat. Testi tulemusi uskudes jääks seejuures paljudele inimestele iroonia märkamata. TI tundis inimestest märgatavalt paremini ära inimeste elulistes olukordades varjuva iroonia.
Vahest jääb nüüd kellegi pilk seisma TI tegevusi juhtival viipereal ja ta märkab ekraanipeegelduses inimest mõistva intellekti kuma. Püüa nüüd mõistada, kas see oli nüüd mingi vihje, solvang, valearusaam või iroonia.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.