Inimese Kuule toimetanud Apollo programmi peetakse üheks edukamaks riiklikuks arendusprojektiks. Rakettide ja kosmose uuringute jaoks vajalike seadmete ning teadmiste loomise ja kogumise majanduslikku mõju on hinnatud erineval viisil. Riigis, kus ka tasuta asjadel on hind, ei saa mööda dollari kordaja efektist. Iga Apollo missioonidele kulutatud dollari eest sai USA majandus erinevatel hinnangutel tagasi umbes 7 kuni 14 kordse kasu. Kasumlikkust hinnatakse loodud tehnoloogiliste edusammude, uute teaduslike teadmiste, inseneri- ja arvutivaldkonna hariduse ning innovatsiooni kiirendamisena paljudes muudes sektorites. Apollo programm lõppes umbes poole sajandi eest, kuid Kuu külastamisest tõusnud tehnoloogilised edusammud mõjutavad meie elu iga päev maiste ja kosmosesse viidud materjalide ning tehnoloogiate näol.
Apollo programmi, kui eduka teadus- ja arendustegevuse investeeringu kõrvale tuuakse tihti ka teine tänaseni ulatuva olulise mõjuga innovatsiooni näitena tuumapommi valmistamiseks loodud Manhattani projekti. Rahvuslikust pühendumisest kõneleb nimetatud programmidele panustatud osa riigi eelarvest. Manhattani programmile panustati tippaastal 1% föderaalsetest kulutustest ja Apollo programm sai koguni 2,2%. Võttes arvesse kummagi programmi aastaid, moodustas nende osa mõlemal juhul sisemajanduse kogutoodangust 0.4%, mis seejärel kajastus kordaja efektina majanduskasvu näol.
Ent absoluutsel enamusel inimestest pole Kuule asja ja ilmselt mitte keegi ei soovi tuumasõda. Antud kitsas fookuses ei paista kumbki ettevõtmine kasulikuna. Fookusest väljajäävat osa nimetatakse mõnikord eksternaalsuseks, ehk väliseks mõjuks või tagajärjeks, millega viidatakse tegevusest tulenevatele kuludele või tuludele, mis mõjutavad teisi, kes polnud vahetult antud tegevusse kaasatud.
Välismõjudest räägitakse enamasti siis, kui need on põhjustanud soovimatuid tagajärgi. Näiteks, kui ettevõte toodab kaupade valmistamise kõrval ka saastet. Kuigi nad ei ole tehase tegevusega seotud, võib kohalik kogukond reostuse tõttu kannatada terviseprobleemide või keskkonnakahjude näol. Öeldakse, et tehas privatiseerib kasumi ja sotsialiseerib kahjud. Ent mõnikord tõuseb kasu ka ülejäänud kogukonnale. Mille ettenägemine oleks hea investeeringu kompass.
Ühena maailma ettevõtluse nutikamatest tundjatest, investeerimislegend Warren Buffett võrdles nädalavahetusel tehisintellekti omaaegse Manhattani projektiga. Ta oli varem tõdenud, et omal ajal lasti tuumapommi programmiga vaim pudelist välja, misjärel põhjustas palju pahandusi ning selle jõud ajavat Warren Buffettile tänaseni hirmu nahavahele. Nüüd olevat teine samasugune teomees valla pääsenud ja lisaks sellele, et ta ei tea ühtegi võimalust, kuidas džinni pudelisse tagasi saada, meenutavat tehisintellekt seda teist jõudu. Buffett pakkus, et ka TI puhul võib juhtuda, et me võime soovida, et me poleks seda džinni kunagi näinud, või siis see võib teha imelisi asju.
Lähipäevadest leiab teisegi huvitava seose omaaegse Manhattani projektiga. Facebooki omanik Meta panustab jõuliselt TI programmi arendamisesse. Sealset TI arendust juhtiv Yann LeCun märkis hiljuti, et firma kasvatab oma TI mudeli arendamiseks vajalikku arvutiparki miljoni Nvidia protsessorini. Juurde hangitava raudvara maksumus olevat võrreldav omaaegse Apollo programmiga. Võibolla küsis ta hinnangut TI käest, sest see võrdlus on ekslik.
Meta TI platvormi tehtava investeeringu suuruseks on 30 miljard dollarit. 1960 kuni 1973. aastani olid Apollo programmi kulud tänases arvestuses umbes 145 miljardit dollarit. Mõned eksperdid osutavad, et Meta panus on enam-vähem Manhattani projektiga samas suurusjärgus.
Psühhiaatrias kasutatakse inimeste alateadvuse ja emotsionaalsete reaktsioonide uurimiseks sõnaassotsiatsiooni testi, mille käigus palutakse patsientidel reageerida juhuslikele sõnadele esimesega, mis neile pähe tulevad. Spontaanne reaktsioon võib avastada inimesi vaevavaid sügavamaid psühholoogilisi konflikte, hirme või lahendamata emotsioone. Huvitav, mida reedavad nutikate inimeste TI mõttesillad tuumapommi ja kosmose vallutamisega.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.