Interneti avaruses algab igas sekundis miljoneid vestlusi. Märgatav osa lävimistest on tundmatute inimestega, milles peitub interneti võlu ja ka valu.
Pikas arenguloos ellujäänud kandsid edasi pärandit, et kiskjatega kohtudes oli rühma liikmena suurem tõenäosus ellu jääda, ressursse ning kogemusi jagades areneda ning kasvada. Läbi suhtluse õpitakse praktilisi oskusi ja sotsiaalseid norme isiklikuks arenguks ja ühiskonna liikme hüvede saamiseks.
Põlvnemise tipus on täna igati mõistetav, miks üksildustunne mõjub rängalt nii vaimsele kui kehalisele tervisele. Teistega suhtlemine parandab meeleolu, pakub emotsionaalset tuge ning tõstab eluga rahulolu. Sarnaselt toitumisele juhitakse suhtlemise näljaga tunnetele rajatud elulisi protsesse nagu armastus, kuuluvus ja enese valideerimine.
Sestap võivad vestlused tundmatute inimestega areneda kõikvõimalikel viisidel, tuues kaasa ootamatuid sõprussuhteid ja romansse. Mõnikord ka vähem teretulnud tagajärgi. Ekraani klaasi taha jääva signaalirägastiku anonüümsus võimaldab inimestel end igas valguses esitleda. Ehk nagu tõdes üks paljudest inimestest, New Yorkeri karikaturist Peter Steiner läbi inimestele omase visuaalse suhtluskeelse koomiksi, milles arvuti taga istuv koer tõdeb liigikaaslasele: "Internetis ei tea keegi, et sa oled koer".
Huvitav, kui palju on internetis inimestega suhtlevaid koeri? Inimesele võib küsimus tunduda rumalana. Ta on kindel, et tunneb ära, kui teisel pool valguskaableid ja WiFi signaale suhtleb temaga koer. Andmata aru, et ta pole ühegi koeraga kirja teel suhelnud ega teagi, kas oskaks vahet teha. Tegelikult uinutab end veendumusega, et koerad ei oska kirjutada. Kuigi siia tuleks lisada, et vähemalt mitte ilma tehnilise abita.
Antud mõte võimaldaks pikemat vaidlust. Ent jätkem seekord koerad mängust välja ja keskendugem suhtlusvajadusega inimese võimele ära tunda, kas ta ikka on kindel, et suhtleb inimestega? Öeldakse, et näljane näeb isegi väikestes palades suurt rooga. Digitaalne formaat asendab traditsioonilised grammatilised struktuurid ja rikkaliku sõnavara lühendite, emotikonide ja mitmetähendusliku slängiga. "Oma silm on kuningas" ning "pilt on väärt tuhat sõna". Antud mõtetest kantud pildistamine aitab omalt poolt kirjutamise lühidusele kaasa.
Visuaalse tõhususe näilisuse varjus jääb märkamatuks, kuidas veel hiljuti samade inimeste vahelise üliolulise suhtluse käigus lihvitud keele reeglite ja sõnavaliku sügavuse kadumine nüristab tema tähelepanuvõimet. Võimet tabada suhtluses nüansse, mõtet ja ka seda, kas ta suhtleb inimesega. Vahet polekski, kas ta vaatab pilti võib dešifreerib lakoonilist sõnumit. Piisavas suhtlemise näljas olija tõlgendab suvalist silbijada talle sobivaks. Tõelisus pole enam ammu oluline, sest kõik mängivad natuke seada koera.
Värskelt avaldatud interneti liiklust kajastavas raportis tõdetakse, et möödunud aastal oli kogu interneti-liiklusest 49,6% igasuguste robotite loodud sisu. Raporti koostanud infoturbe ettevõte Imperva on selliseid ülevateid koostanud alates 2013. aastast, millest võib teha kolm järeldust: probleem on uudne, robotite ehk bottide tehnoloogia on arenemisjärgus ja inimesed õpivad aeglaselt. Kõiki väiteid kinnitavad robotiliikluse metsik levik ja inimkonna õnnis olek.
Vahest leiab keegi isegi põhjust rõõmustamiseks, sest inimeste käes on ju veel 50.4% infoliiklusest. Siiski, kasvutemposid arvestades jääb uhkustamise aeg eelmisesse aastasse. Robotite loodud infomahust enamus pole mõeldud inimestega otseseks suhtlemiseks. Põhiosas kulgeb infoliiklus inimeste suhtlemise vajadusi teenindavate arvutitega. Millede talitlust kujundades ulatutakse mõjutama inimesi.
Inforuumi liiklusmahust moodustab 32% halbade bottide tegevus, mille hulka kuuluvad inimeste kohta andmete kogumine, nende kontode hõivamine, rämpsposti ja viirtuste saatmine, poliitilisest provokatsioonist ja ostukäitumisest kuni enesetappudeni viiva mõjutussõnumite koostamine ning mitmesugused inimesele oluliste infoteenuste kahjustamise ja saadavuse piiramise meetmed.
Mõnes riigis pea kogu robotite korraldatud infovool on halbade käes. Iirimaal on vastav näitaja 71%, Saksamaal 67.5%, USA's kolmandik jne. Paistab, et inimene väsib ja nüristub. Robotitega juhtub vastupidi, nad muutuvad aktiivsemaks. Ekspertide hinnangul tehisintellekt suurendab bottide kompetentsust ja tegusust. Kuni neist kujunebki inimesele kõige sagedasem suhtluskaaslane. Valu põhjustaja ja lohutajana. Usutavalt eelistaks enamus suhelda kasvõi koeraga.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.