Tehisintellekti uue tulemisega seoses sündis moraalne dilemma. Ühest küljest loodetakse, et masinõppe meetoditega suudetakse lahendada inimkonna probleeme varasemast palju paremini. Samal ajal on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetanud kliimamuutust meie ajastut määratlevaks kriisiks, mille ületamine otsustab inimkonna tuleviku.
Järelikult peab selle väljakutse lahendamiseks kasutama kõige paremaid tööriistu. Suur osa kliimamuutuse probleemi lahendamisest on seotud nähtuse mõistmisega. See omakorda rajaneb tohutul suurte andmekogude analüüsil. Antud ülesande puhul ongi kõige võimsam tööriist TI.
Paralleelselt asuti kokku lööma TI vajaduste katmise keskkonnamõjusid. Tulemused sõltuvad mudelite suurusest, aga nende ühiseks jooneks on märkimisväärselt suur keskkonna jalajälg. Näiteks leiti 2019. aastal kasutatud tehnoloogia põhjal, et ühe suure keelemudeli õpetamise protsessi tulemusel paisatakse keskkonda 300 tonni süsinikdioksiidi. Seda on sama palju, kui lennata 125 korda edasi-piletiga New Yorgi ja Pekingi vahel.
Kolm aastat hiljem, kui TI õpetamine saavutas suurema hoo, hinnati kolmanda põlvkonna ChatGPT treenimiseks kasutatud elektrienergia vastavaks näitajaks koguni 552 tonni süsinikdioksiidi.
Praegu võib tagasivaates tõdeda, et see oli alles algus. Senine edu innustab lahendama üha suuremaid väljakutseid. Paralleelselt on pelgalt majanduslikest huvidest kantuna lisandunud uusi TI-arendajaid, kes kõik koolitavad omi mudeleid häbenemata avalikku saladust privatiseerida kasu ja sotsialiseerida kahjud. Mainitud saladusest ei räägita. Kõneaparaat teeb selle asemel tööd lubaduste kirjeldamisega, lubades lahendada inimkonna probleeme. Sealhulgas siis ka neid, mida ise põhjustatakse.
Siit tuleb välja ka sissejuhatuses mainitud dilemma. Kas peaksime uskuma TI väärtuspakkumise tempo kiiremasse kasvu võrreldes tekitavate probleemidega? Tehnoloogiavaatlejana tuntud Kevin Kelly kirjeldas senist arengut positiivse bilansina. Selle äratundmiseks võiks tema soovitusel endalt mõtteeksperimendina küsida, kas tahaks keegi elada pool sajandit varasemas ajajärgus, kui puudusid mitmed hilisemalt tekkinud probleemid.
Talle teadaolevalt selliseid inimesi eriti ei leidu, sest eelistatakse kasvõi paremat tervishoidu, mugavust suurendanud tehnoloogiaid jne. Ühesõnaga, halba tuleb juurde, aga seni on hea selle üle trumbanud. Vahe pole suur, kuhjuvad probleemid pole väikesed. Päevakorda tõstatub küsimus, kas järgmise suure arenguhüppe lubadustega TI võiks senise õrnalt positiivse tasakaalu rikkuda.
Avalikkuse eest peitu jäävate tehnoloogia arengutega ilmselt päris hästi kursis olev Google endine juht Eric Schmidt soovitas tehisintellektiga tekitavate ja kasvavate keskkonnakahjude pärast vähem muretseda. Tema nägemuses aitab TI kliimamuutustega seotud probleemid lahendada. Liigne muretsemine ei teeks inimkonnale head, kuna taolises äraootavas olukorras on arengupotentsiaal piiratud, aga probleem ise samal ajal süveneb.
Lisaks soovitas ta tõele otsa vaadata, millest peaks selgelt välja paistma, et kavandatud kliimamuutuste mõju vähendamise eesmärke ei saavutata nagunii. Peamine põhjus seisneb selle eelduseks vajaliku koostöö puudumises.
Schmidti arvates on kõik sammud üha arenenumate tehisintellektimudelite väljatöötamiseks ja koolitamiseks kuluva energiatarbimise vähendamiseks mõttetud. Seetõttu tuleks neist lihtsalt loobuda. Selle asemel tuleks eelistada piiramatute investeeringute strateegiat. Ta oli nõus, et kindlasti tehakse ka vigu. Kasvav vajadus TI pakutavate lahenduste järele uputab aga muretsejate argumendid. Ta lisas, et kokkuhoiuga soovitud lahendusteni ei jõuta.
Ilmselt Schmidti strateegia teostub. Põhjuseks pole konsensuslik otsus, milles riigid nõustuvad kiirendama TI arengut usus, et hüvede ja kahjude bilanss on esimese poole kaldu. Tal on õigus, et sellist kokkulepet pole võimalik tänases maailmas saavutada. TI arengu hoogustumise põhjus on palju banaalsem. See on sõna, mida kasutatakse seoses rahaga.
Investeerimispanga Goldman Sachs suvise raporti põhjal on TI arendamiseks investeeritud juba praegu umbes triljon dollarit. Sellist summat valitsetakse hästi organiseeritult, soovides saada tagasi panustatust rohkem.
Keda taoline rahakeskne lähenemine häirib, siis teadku, et see ju ei muuda midagi. Kogu elusloodus on üks suur risk, mis on olnud alati surma poole kaldu. Suures pildis on põhjust aga ka optimismiks. Üks võimalik areng on hübriidne lähenemine, milles panustatakse TI enda energiasäästlikumaks muutmisele. Nii saab tehisintellektist lahenduse osa, ilma et see ise aitaks kaasa kliimaga seotud probleemide süvenemisele.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.