Võimalikus tulevikus kui isejuhtivad autod muutuvad üha arenenumaks, on võimalik, et inimesi ei lubata traditsioonilisi sõidukeid juhtima. Põhjuseks oleks inimesest ja tehisintellektist juhi koostöö võimatusele lähenev keerukus mõlemale osapoolele. Lahendamatuks väljakutseks võib kujuneda põhimõtteline erinevus kuidas inimesed ja TI tajuvad üksteise käitumist ning kuidas seejärel reageerivad.
Sõiduki juhtimine on sisuliselt ennustuste tegemine. Isejuhtivad autod kasutavad keerulisi algoritme, andureid ja masinõpet, et ennustada teiste sõidukite ja liiklejate käitumist. Nende tugevuseks on järjekindlate mustrite ennetamine. Mis omakorda on tõenäolisem kui kõik muud sõidukid on samuti TI-põhised ja need suhtlevad jagades omavahel reaalajas andmeid. Inimesi iseloomustab ettearvamatu käitumine mis võib aktiivse tegevuse käigus isegi sageneda. Liikluses kajastuks see äkiliste sõidurajavahetuste, emotsionaalsete reaktsioonide või ebastandardsete manöövritena. Vaatamata tavatule õppimisvõimele võib TI’l olla ületamatuid raskusi taoliste irratsionaalsuste piisavalt täpse ennustamisega, põhjustades arusaamatusi ja suurendades riske.
Vaadates probleemile inimese positsioonilt peab ju tunnistama, et formaalselt talle meeldib kui teised liiklejad peavad kinni liikluseeskirjadest ja kõik kulgeb reeglipärase mänguna. Mängu olemuseks on osalevate osapoolte sammude mõju teiste tegutsemise võimalustele. Liikluses oodatavast probleemist saab aru teistsuguste mängude näitel. Kui TI võitis males ja Go-mängus inimesi, paistsid inimestele mõned TI käigud rumalate või arusaamatutena. Mulje rajanes inimese omandatud strateegiate tundmisele. Mõni käik hiljem paraku kogeti kaotuseüllatust. Sest TI taktikaline loogika võib rajaneda inimese arusaamadest erinevatele skeemidele. Mitmekordne male maailmameister Magnus Carlsen tõdes kuidas ühel hetkel hakkas vastaste mängus toimunud üllatavate käikude põhjal taipama, kui nad olid treeninud taktikaid uue põlvkonna TI malemasinaga.
Liikluse puhul kujuneb inimese probleemiks robotauto teistmoodi ülevaatele põhinev eeskirjade jälgimine. TI ei riku ühtki eeskirja, aga võib näiteks kiirendamise asemel hoogu maha võtta, kuna see aitab vältida liigset kütusekulu, säilitades kohalejõudmise aja. TI roolitud auto liiklemises on oodata väikeseid, nüansirikkaid ja inimesele mõistmatuid tegutsemisviise, mis võivad põhjustada liiklusõnnetusi või konflikte, mitte sellepärast, et tehisintellekt ei tööta, vaid seetõttu, et inimestest juhid ei mõista tehisintellektiga juhitavate autode käitumist täielikult või ei oska seda ette näha.
Kuna transpordi tõhususe areng toimub inimeste huvides, otsustavad nad lõpuks ise keda, õigemini mida, liiklema lubatakse. Robotautod võivad muuta kogu liikluse mustri graatsiliseks koreograafiaks. Sellele lavale ebainimlikule sooritustasemele treenimata balleriine ei lubataks.
Lisaks transpordile huvitab inimesi ka raha. Millest osa vahetatakse töise panuse vastu. Teine märgatav osa on rohkem või vähem seotud investeeringutega börsil. Mis on autojuhtimisega sarnane ennustustegevus. Oluliseks erinevuseks on börsil väärtpaberite hinna liiklust kujundava informatsiooni maht ja osaline varjatus. Mõlemad seostuvad inimese vaimse piiratusega. On vaid aja küsimus kuni väärtpaberi maastikule ilmuvad TI põhised portfellijuhid.
Ent siin sarnasus liiklusega katkeb. Kui liikluses on inimese ebastabiilne ja irratsionaalne käitumine ohu allikaks, siis börsil on see rikastumise võimalus. Peamiselt neile kellel vedas mõnest väga rumalast olukorrast varem väljuda. Üheks kaasnevaks mõisteks on nn viimase rumala või naiivse fenomen, kellel nappis olulist teavet, ei osanud seda mõista või käitus irratsionaalselt. Selliseid investoreid peab olema palju, et vähesed rikkaks teha ning selliste optimistlike näidete varal kõiki investeerima meelitades. Vaevalt, et raha peale panustades tunnistab keegi oma rumalust.
Tohutu andmeanalüüsi potentsiaaliga TI võiks teoreetiliselt omada peaaegu täiuslikud teadmised kõigi turgu kujundavate tegurite kohta. Sünniks ülitõhusa turu stsenaarium milles investoritel puuduks teiste ületamiseks teadmistele rajanev tegutsemisruum. Väärtpaberite hinnad kajastaksid alati kogu parimat olemasolevat teavet ja kauplemisest kaoks spekulatiivne olemus, hinnad ei kõiguks ning nii inimesed kui ka masinad ei saaks teenida kasu. Kasumipotentsiaali lootuseta investorite kadudes võib turu likviidsus kokku kukkuda. Börsi toimimine vajab naiivseid inimestest investoreid.
Teisalt võib arvestavaks riskiks kujuneda TI "karjakäitumise" potentsiaal, kui masinõppe algoritmid tuginevad sarnastele andmetele ning kasutavad tulude optimeerimiseks sarnaseid strateegiaid. Piisab kui teatud arv TI-investoreid reageerib samaaegselt samadele turusignaalidele (nt aktsiahinna kergele langusele), võib vallanduda massiivne müügi- või ostulaine. Taoline positiivse tagasisideahela fenomen on paljudele tuttav kui viia mikrofon valjuhääldaja lähedale. Piisab juhuslikust piuksatusest mille mikrofon edastab valjuhääldajale ja see jõuab nüüd natuke valjemalt mikrofoni, kuni heli võimendub nõiaringis nõrgima tehnilise sõlme purunemiseni. Ka sellel juhul oleks kasulik omada süsteemis aeglaselt ja ettearvamatult tegutsevaid inimeste moodi pidureid.
Tulevikus tuleks rumalad inimestest autojuhid tänavatelt eemaldada ning suunata börsile. Huvitav ongi oodata millal asutakse piirama TI rakendamist börsil ja inimeste lubamist autorooli.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.