Inimese miljoneid aastaid kestnud kohanemisel teda ümbritseva keskkonnaga omandas toit mitmetahulise võtmerolli. Keskendumine toidu hankimisele on mõistetav, sest muud viisi pole võimalik ellujäämiseks energiat saada. Et söömist ei lükataks nii palju edasi, kuni keha polegi enam suuteline söödavat hankima, lisandus toitumisele regulaarsust lisav meelehea tunne.
Söömisega kaasnevast mõnust arenes omakorda välja vahend toidu kui sotsiaalse lahkuse ja sidususe edendamiseks. Sünnipäev ilma toiduta pole sündmus, kuhu järgmine aasta tagasi tullakse. Naturaalmajanduses oli toit käibel maksevahendina ja omandas tänaseks kaubandusliku kvaliteedi. Ühtlasi arenes välja toiduainetööstus. See toodab praeguseks rohkem kaloreid kui suudetakse ära kulutada.
Viimane on osaliselt põhjustatud liigsest söömisest. Kehale lisanduv passiivne mass suurendab liikumatust. See omakorda vähendab töövõimet, kuni kunagi kehas pesitsenud tubliduse potentsiaaliga ühendavad "sillad on põletatud", st edasist langust ei peata enam ükski tegu ega rohi. Siit edasi leiab aset märgatav hüpe kehalistes ja vaimsetes tervisehädades.
Toiduga liialdamisele kaasaaitavaid tegureid on palju. Ettevõtlus elatub ületarbimisest ja pingutab kõikvõimalikel viisidel, et suurendada selle toodetava kraami tarbimist. Omajagu huvitavaks ja nõiavärgilikuks nähtuseks on emotsionaalne söömine. Sellega ei lahendata energiavajadust, vaid vaigistatakse ebamugavust. Sarnaselt opioidide tarbimise tagajärgedega päädib see tihti sõltuvuse tsükliga.
Kaalutõus, terviseprobleemid, nagu diabeet ja südamehaigused, ning mitmesugused ühiskonnas kasvanud pinged põhjustavad täiendavaid emotsionaalseid ja sotsiaalseid väljakutseid, süvendades seda valu, mille leevendamiseks toitu algselt kasutati. Selle asemel, et tegeleda algpõhjustega – üksinduse, ärevuse või ülekaaluga seotud sotsiaalse stigmaga – muutub söömine toimetulekumehhanismiks. Vaevatud elu kaevab ise endale sügavamat auku.
Märgatav osa pole huvitatud pakutavast abist probleemi lahendamisel. See poleks majanduslikult kasulik. Omamoodi halenaljaka veidrusena kasvatavad ülekaaluprobleemid ja sellega võitlemine riikide majandusliku edu võrdluses populaarset mõõdikut – sisemajanduse kogutoodangut ehk SKT-d. See jätab mulje rikkamast riigist.
Ülekaal on vaevanud maailma pikemat aega. Selle sajandi esimesel kümnendil ületas ülesöömisega seotud globaalne probleem alatoitumisest põhjustatud kahjude suurust. Lahendust pole näha. Seda asendab majanduse tühikäiku suurendav sihitu siblimine, nagu ülekaalu muutmine raviülesandeks.
Halvast peaks vähemalt midagi kasulikku õppima. Seni tulutuks osutunud võitlus ülekaaluga aitab märgata teist progresseeruvat probleemi, mille tervisele põhjustatava kahju suurusjärku võrreldakse just ülekaaluga. Tegemist on korduvalt teemaks olnud kasvava üksildusega. Paistab, et kasv on tagatud ülekaalu nõiaringile sarnase mehhanismiga.
Üksilduse temaatika aitab märgata veel üht põnevat nähtust, mida tuntakse "surnud interneti teooriana". See on internetis inimestega suhtlevate, aga mitte-elavate robotite loodud sisu.
Üksildust põhjustav keskne mehhanism on ürgne nälg teiste inimeste järele. Selle rahuldamisega kaasneb toitumisega sarnane heaolutunne. Sarnaselt toitutööstuse rollile praeguses toidukultuuris muudeti kontaktivajadus kaubaks sidetööstuse abil. Sotsiaalmeedia platvormid soodustavad sagedast suhtlust, tehes kompromissi tähendusrikaste suhete jaoks vajaliku sügavuse arvelt. Sündinud ühenduse illusiooni varjus kasvab hiiliv üksijäetuse epideemia.
Sotsiaalmeedias edastava valikuline ja kureeritud näituse moodi olemus ajendab kasutajaid võrdlema oma elu teiste sageli idealiseeritud versioonidega. Täiuslike suhete, eduka karjääri ja toredate kogemustega täidetud piltide nägemine vallandab ebapiisavuse ja üksilduse tundeid.
Paradoksaalsel kombel lõi internet maailma, milles inimesed on pidevalt ühenduses, kuid emotsionaalselt eraldatud. Ellu lisandunud digitaalse suhtluse tohutult suur osa võib inimesi lämmatada, rahuldamata nende vajadust tõelise kaaslase järele, tugevdades üksildustunnet ja sotsiaalset eraldatust. Seda rohkem sellist "meeletoitu" tarbitakse ja sügavamaks muutuvad probleemid. Kõik see kokku sunnib suurendama eraldatust eksitavalt leevendavat doosi või otsima innovaatilisi alternatiive.
Hiljuti avaldatud teadusuuringus analüüsiti tehisintellektil põhinevate vestlusrobotite mõju üksildusele. Töö järeldused olid ohtlikult positiivsed. Leiti, et uuringutes osalejad alahindasid TI-kaaslase üksildust vähendava efekti suurust. Vestlusrobot vähendas tajutud üksildust juba ühe nädala jooksul. Uuritavates paranes oluliselt nende ärakuulamise tunne, mis omakorda on üks üksildust põhjustavatest teguritest. TI-kaaslase emotsionaalne mõju avaldus mitmes toimemehhanismis ja oli eri olukordades suhteliselt samasugune.
Seega on inimestel hea kaaslane olemas ühe ekraani kaugusel ja probleem paistab olevat lahendatud. Igal elaval hingelisel on kaaslasi nn surnud internetis. Õigemini on väljakutse muidugi jätkuval lahendamisel, nagu näeb praegu ülekaalu puhul. Ühtlasi paraneks ka SKT.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.