Aasta eest alustas Saksamaal tööd Euroopa Liidu esimene eksaskaala-võimekusega superarvuti "JUPITER". Eeldatavalt me ei tea maailma eest varjus hoitavat strateegilist arvutuslikku potentsiaali, aga avalikus superarvutite edetabelis asub Eurooplaste parim viiendal kohal. Saavutuse sära varjutab võimekuse rajanemine USA ettevõttes nVidia toodetud kiipidele. Jupiteris teevad tööd 24 000 võimast, GH200 superarvutikiipi. Ent tänaseks juba vana arhitektuuriga kiibipõlvkonna töö efektiivsus jääb kordades alla uuematele GB seeria protsessoritele ja on umbes 25 korda tagasihoidlikum kõige uuemast, Vera Rubini nimega versiooni põlvkonnast. GH200 on endiselt väga võimas kiibiseeria, aga selles valdkonnas toimub intensiivne arendustöö. Järgneva mõistmiseks on oluline teada, et selles tööstuses on kaks võimast pudelikaela. Ühes valmistatakse uusi protsessoreid ja teises valmistatakse nende valmistamise seadmeid.
Septembri lõpus teatati võrdlemisi võidukalt esimeste Euroopa oma jõududega loodud superarvutikiibi Rhea1 näidiste jõudmisest testkasutusse. Seni kõige keerukamast Euroopas disainitud serveriprotsessorist kavatsetakse luua JUPITERi järgmine laiendus. Meediale suunatud materjalis rõhutatakse olulise verstaposti saavutamist, kui Euroopa edu tehnoloogilise sõltumatuse kindlustamisel.
Millega seoses on hea teada laiemat konteksti. Elon Musk rajas 2024. aastal USA-s, Memphises endise Electroluxi tehase territooriumile tehisintellekti arvutuskeskuse Colossus. Seal on töös 230 000 nVidia varasema põlvkonna protsessorit H100, H200 ja ka uuemad GB200. Aasta hiljem rajas tosina kilomeetri kaugusel asuvale endisele tööstusladude territooriumile teise TI arvutuskeskuse Colossus 2. Uues keskuse töötab 110 000 GB200 ja 440 000 GB300 kiipi. Kokku 550 000 kiipi. Mõnikord ka Colossus 3 nime all rajatavas laienduses on aasta lõpuks kavas tööle lülitada 660 000 uuemat GB300 protsessorit. Memphise kompleksi koguvõimsus võib Muski plaanide õnnestumisel küündida ligi 1.44 miljoni tööd vihtuva nVidia AI protsessorini. Euroopa suurimas, JUPITERi Boosteris on suurusjärgus mõned kümned tuhanded Nvidia kiibid. Muski AI-kompleks liigub üle miljoni kiibi suunas.
Muski ettevõte rentis kogu Colossus 1 võimsuse TI arendajale Anthropic. Kes tasub teenuse eest 1.25 miljard dollarit kuus. Firmad leppisid kokku, et populaarse Claude TI arendaja saab uuest keskusest umbes poole võrra ressursis juurde. 2029. aasta maikuuni planeeritud 84 miljardi dollari rendikulu teeb kuutasuks üle paari miljardi dollari. Mis on iseeneses tavatult suur summa.
Nende suurusjärkude taga avaneva võimekuse ja selle hinna mõistmine ületab juba iseeneses meie arusaamise piire ja vajaks appi arvutit. Üks eksaskaalal arvutuse sekund võrdub kõikide tänaste inimeste nelja aasta katkematu peast arvutamisega. Tegemist on tõsise intellektuaalse potentsiaaliga, millega täiendatakse inimeste seni suveräänset võimekust. Selle omamine pole mõõdetav vaid pelgalt rahas.
Peamine konkurent, OpenAI rajab ise arvutuslikku võimekust. Vähendamaks sõltuvust Nvidiast, arendas ettevõte oma esimese spetsiaalse tehisintellektikiibi nimega Jalapeño. Uue kiibi kontseptsioonist tootmisse andmiseni kulus ainult üheksa kuud. Keerulist tööd aitas teha TI. Sarnaselt Eurooplaste esimestele oma kiipide testpartiile on ka OpenAI-l esimesed partiid käes ja täielik tootmismaht kavatsetakse saavutada 2027. aastal.
Kõikide nende kiipide tootmine toimub Taiwanis, TSMC tehases. Sealhulgas ka väidetavalt Euroopa tehnoloogilise sõltumatuse edu kindlustamist lubavad Rhea1 kiibid. Ehk meie sõltumatus sõltub kauge ja geopoliitiliselt keerulise keskkonna oludest. Ometi on Euroopal kõiges selles unikaalne positsioon. Maailma kõige olulisemate pooljuhtide tootmisseadmete ainus tootja on Hollandis tegutsev ASML Holding N.V. Tegemist on Euroopa suurima tehnoloogia ettevõttega, mille väärtus küündib praegu 660 miljardi dollarini.
Ent käesoleval aastal ei teeninud ettevõte Euroopas peaaegu sentigi. Eelmisel aastal oli Euroopa osa käibest 1% ja 2024. aastal 5%. Ilmne langus paistab eriti kontrastsena, arvestades USA ettevõtete panustamist ja lugedes pressiteatest lohutavatest edusammudest tehnoloogilise sõltumatuse kindlustamisel. 2026. aastal ei ostnud Euroopa kiibitootjad ASML-ilt ühtegi litograafiaseadet. Isegi kui börsiettevõtet võiks ajendada majanduslik huvi, kuvandub nende pöördumises EL-ametivõimude poole mure Euroopa oma kiipide tootmispotentsiaali mahajäämuse pärast. ASML'i juht pidas tõsiselt murettekitavaks, et Euroopas ei investeerita ja Euroopasse ei ehitata kiibitehaseid. Euroopa Liidu ettevõttete osaks on vähem kui 10% majandusliidu andmekeskuste kiipide, serverite ehitamise ja pilvetaristu turust. Meie suveräänsus rajaneb võimalusele saada osa kaugete maade edust.
Probleemi lahendamiseks koostati veel üks raport. Selles väljendatakse muret. Euroopa Komisjoni poliitikadokumendis soovitakse võtta vastu pilveteenuste ja tehisintellekti arendamise õigusakt, et siis viie kuni seitsme aasta jooksul vähemalt kolmekordistada ELi andmekeskuste võimsust. Paraku, tähendab see tänase tagasihoidliku tootmisvõimsuse puhul kolmekordset tellimust välismaistele tarnijatele. Ilmselt on viimane aeg võtta Taiwanisse järjekorranumber. Vahest sooviks keegi Eestisse kiibivabrikut ehitada?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.