Kuulduste järgi tõrjub tehnoloogia inimesi töö äärest eemale. Varasema kogemuse põhjal polnud tulemus halb. Väsivate ja eksivate inimeste asemel tehtud töö tulemustega oldi rohkem rahul. Inimestele leiti uut ja vaimsemat tööd. Paljud siirdusid arendama teiste ja enda tuleviku tööd automatiseerivat tehnoloogiat. Mis osutus sedavõrd tulusaks, et automatiseerimise ja digitaalsete teenuste leviku tempod mitmekordistusid. Võibolla tuntakse lõpuks sellegi arengu üle rõõmu.
Ent eksisteerib valdkond milles inimlikud eksimused täidavad märgatavat rolli ja kannavad olulist väärtust. See on sport, milles inimeste eksimuste loodud draamal on täita suur osa. Inimliku algega draama kulmineerib emotsioone, toidab lojaalsust ja kütab kirgi nii mängijate kui poolehoidjate seas. Juhtumid, milles kohtunik teeb ebaõiglaseks peetava otsuse, on õhutanud lugematuid vaidlusi, vastasseise ja ägedaid reaktsioone. Isegi kui keegi ei oota omi tabavat ülekohut, osutub kogunenud valu kiuste, või just selle kogemuse toodud emotsionaalse rikkuse tulemusel, veelgi vastumeelsemaks soovida, et kõik spordis tehtud otsused oleks objektiivselt steriilsed.
Nõdrukese inimesest otsustaja olemasolu lisab vaatemängu dramaatilisi kihistusi ja ettearvamatust. Tähelepanuta jäänud suluseis, küsitav karistus või vaieldav piirijoone viga loovad mängureeglitest kaugemale, kultuurikudumisse ulatuvaid põiminguid. Need aitavad kaasa spordi inimlikule olemusele, milles subjektiivne tõlgendus kõneleb nii inimesele kuuluvast võimust kui ka õigusest selle vastu protesteerida ja sellega mitte nõustuda, kostitades meeli valusalt magusa draamaga ning õhutades kultuuri värve lisavaid kestvaid ja innustunud rivaalitsemisi.
Nüüd siis, pärast 147 aastast inimeste usaldamist, otsustas Wimbledoni tenniseturniiri korraldaja All England Club mänguväljaku joonekohtunikud masinate vastu välja vahetada. Põhjenduseks tuuakse soov saavutada maksimaalne täpsus. Tegemist ei ole erilise uudisega. Elektroonilise piirikohtuniku eelistamine oli teistel suurturniiridel juba otsustatud. Huvitava ja vahest isegi kultuuripsühholoogiliselt mõistetava reaktsioonina kavatsevad prantslased French Open’i korraldada ka edaspidi inimeste valvsa silma all.
Spordis kohtunike robotitega asendamise protsess sarnaneb üldisele automatiseerimise trendile. Alguses tegutsevad inimesed koos masinatega. Kui nende otsused erinesid, anti eelis objektiivsemale masinale. Sest masinaga ei saa vaielda. Seejärel oli inimeste arvamuse ignoreerimine juba paratamatu.
Kümneid aastaid tipptennist lähedalt kogenud kohtunikes põhjustab otsus nukruse meeleolusid. Mänguilule lisaks kujunes neil paljude mängijatega pikaajaline sõbralik suhe. Omajagu kurvad on ka mõned pealtvaatajad. Nende jaoks on mängijate ägedad reaktsioonid ning kohtunike pingsad arutelud etenduse väärtuslikud elemendid.
Oodata on muutusi mängijate suhtumises mänguvigadesse. Kuni otsuse protsessi teiseks osapooleks on inimesed, võib vähemalt osa võimalikust eksimuse süüst kanda nende kaela. Inimene tunneb enda suguseid. Ehk kui teda süüdistatakse valesti tegutsemises, süüdistab ta teist vastu, saates seda välja ütlemata küsimusega, et kas teine on temast parem? Objektiivsemaks väidetava masina ebamugava otsuse puhul peaks aga osutama selle tehnilistele puudustele. Detailid, mida ilmselt enamus ei oskaks piisava usutavusega enese kaitseks esitada.
Sestap võib oodata kaalukausi kaldumist ise enda süüdistamiste poole. Sisemuses keevat vimma võivad reeta vägivaldsed reaktsioonid või ebatsensuursed väljendused purunevate reketite ja vägisõnadena. Oleks viha objektiks inimestest kohtunikud, tõlgendatakse sellist käitumist ametniku ähvardusena, mis ei lõppe hästi. Enese vastu suunatud raevuhoogu võidakse suhtuda teisiti, mõistvamalt. Ikkagi inimene, mõtlevad nii pealtvaatajad kui ainuke väljakule jäänud peakohtunik. Kes võibolla sisimas soovib ühiselt protesteerida masinate diktaadi vastu. Temalgi on kireline suhe pealtvaatajate ja sportlastega. Armastusele lõppu ennustava tõenäosuse ootamatu tõstatumine võib lisada temagi otsustesse saabuva tühjuse hirmu mõjusid.
Midagi peaks muutuma ka pealtvaatajate psühholoogias. Kohtunikele suunatud vastastikkuse armastuse-vihkamise suhe on olnud paljude spordidraamade kandev telg. Tänaseni vaidlevad mõned fännid kirglikult kohtunike kunagiste otsuste üle. Selleni välja, et paljud kohtunikud kujunesid mängu narratiivides klassikalisteks kurikaelteks. Oluliseks peetud mängudest lahutamatu emotsionaalne dünaamika võib elektrooniliste kohtunike lisandumisega muutuda filosoofilisemaks ja moraalitsevamaks. Fännide ja kohtunike vahelised suhted võivad asenduda aruteludega õigluse ja põnevuse vastandamisest. Tõenäoliselt asutakse polemiseerima, et kui tehnoloogia tagab täpsuse, kaob vaatajate elust ettearvamatuna tujukas inimlik element. Spordikultuuri eraldamatu inimeste põhjustatud ettearvamatuse erutus ja inimlike eksituste toodud võidu õigustamine asendub järk-järgult masinate külma ja täpse hinnanguga. Võibolla leitakse joonekohtunikele veel kunagi uus töö, tuua mängu tagasi inimlikku draamat ja nad peavad viskama aeg-ajalt mängu lisapalli.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.