Nick Bostromi esmakordselt 2003. aastal esitatud simulatsiooniargument äratas maailma kujutlusvõime kaaluma veel üht kõige ära seletamise võimalust. Kusjuures argumendist otseselt ei tulene, et me elame simulatsioonis, vaid pigem sunnib mõtlema miks see on võimalik.
Arutelukäik on iseeneses lihtne ja loogiline trilemma, ehk valik kolme alternatiivse väite vahel, milledest üks peab olema tõene. Esimesena on vaja vastata kas tsivilisatsioonid surevad enne välja kui saavutavad sellise tehnoloogilise arengutaseme, mis on võimeline looma vajaliku keerukusega simulatsioone. Antud küsimus puudutab konkreetselt meid, isegi kui me pole simulatsiooni produktiks. Asume endale arvestustes inimkonna teatud arengutasemel, milles hindame tehnoloogilist arengut inimkonna tippsaavutusena ning usume, et inimese heaolu ning säilimine sõltuvad tehnoloogia jätkuvast arengust. Hoolimata enamuse seni elanud eluvormide väljasuremisest, loodame jätkuvalt inimese erandile.
Pakkudes optimistlikult, et inimkond saavutab simulatsiooni võimelise kõrgtehnoloogilise arengutaseme, peame kaaluma järgmise väite tõesust. See väidab, et kirjeldatud võimekuse saavutanud tsivilisatsioon kaotab huvi simulatsioonide käivitamise vastu või vähemalt ei korraldaks märkimisväärsel hulgal oma enda evolutsiooniajalugu kordavaid simulatsioone. Leidub ju igast köögist kunagi väga suure innustusega hangitud seadmeid, mida pole pärast esimest paari korda rohkem enam kunagi kasutatud. Kui tõenäoline on, et ükski tsivilisatsioon ei vaata oma arenguloole tagasi. Või kui seda teeb, siis jätab parimad töövahendid kasutamata? Raske uskuda.
Siiani jõudes oleme pidanud eitama kahte väidet. Et tsivilisatsioon sureb enne olulise arengutaseme saavutamist välja. Mida eitades selline tase saavutatakse. Aga siis jäetakse simulatsioonide loomine katki. Kui ka seda eitada, seisame paraku kolmanda alternatiivi ees. Siin pole enam midagi eriti vaagida, sest nagu Boström sõnastas, peab üks kolmest väitest olema tõene. Milleks on alles jäänud kolmas tees.
Me ei tea maailmakõiksusest kuigi palju. Möödunud aastal esitatud uued tõendid seadsid tõsise kahtluse alla kas aastakümneid õpikutes ära trükitud väide universumi vanusest peab paika. Uued tõendid viitavad umbes kaks korda pikemale vanusele. Lisaks vaieldakse teemal, mis pidi olema enne suurt pauku. Üpris jõuliselt argumenteeritakse ka tumeaine ja universumi laienemise paika pidamise küsimustes jne. St. me ei tea kas universum teeb juba mitmendat eksistentsiaalset ringi jne. Loomulikult ei saa väita millegi fantastilise kehtivust pelgalt teiste seletuste nõrkuste toel. Ent Boströmi pakutud trilemma põhjal peab olema tõene kahe eelmise eitusest tulenev kolmas alternatiiv, et me elame peaaegu kindlasti arvutisimulatsioonis.
See hüpotees on ahvatlev mitmel põhjusel. Esiteks pakub intellektuaalselt sügava ja intrigeerivalt rahutust tekitava seletuse kõige olemasolule. Mis pole kuigi palju erinev mõnest filosoofilisest või teoloogilisest käsitlusest. Kuid veelgi rohkem pakub see võimaluse mõtestamaks käimasolevaid tehnoloogilisi edusamme ja nende suundumusi.
Millega seoses väärib tähelepanu Google tehisintellekti arendava üksuse DeepMind suunalt kostuv eesmärk simuleerida kogu meie maailma. Seda esialgu TI mõistuses, aga võimalikult realistliku ettekujutusena. Siia peab lisama huvitava diskussiooni teemal kas kirjapandud sõnalisest maailma kajastusest piisab, et TI õpiks reaalsust tunnetama ja selles kujuneks vajalik füüsikaline intuitsioon. Kuis inimkond pole kõike kirja pannud, siis ilmselt sõnalisest teabest ei piisa. Sõnu asendavad tihti vaatamine, mõtted ja fantaasia. Pealegi räägitakse inimtekkeliste andmete kas juba realiseerunud või peatsest otsalõppemisest. Mõne päeva eest väitis seda ka Elon Musk.
Ent samal ajal arenevad jõudsalt kaks fenomeni. Üheks on TI’le õppimiseks loodavad maailma toimimist ja selle liikmeid ning osi kajastavad sünteetilised andmed. Teiseks on TI videomaterjali loomise võimekus. Elav pilt on olemuselt füüsikalise reaalsuse üks testkeskkond.
Palume masinatel seda tööd teha enda huvides, et paremini maailma mõistes muuta see endale kasulikumaks ning ohutumaks. Simulatsioonihüpoteesi tõesuse tuvastamine on probleemne. Küll aga ei tohiks olla probleemiks märgata, et me ju püüame seda igal võimalusel teha. Meie loodud simulatsioonid on lihtsad ja algelised. Ent iga tegutsejat innustab õnnestumise optimism.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.