Achilleusel oli nõrgaks kohaks kand. See jäi puutumata Styxi jõe kaitsvast veest. Supermani ohustas krüptoniit. Tema oli kaitsetu rohelise aine eriline kiirguse suhtes. Styxi ja Krüptoniidi nimedega kaasnevat jutustust millestki vägevast kasutatakse toodete turundamisel. Krüptoniiti kohtab sagedamini. Võimalik, et uuema aja koomiksi värskuse ja ka kahemõttelise sisu tõttu.
Ühes mõttes ühendab see Supermani Achilleuse saatusega läbi väikseks peetava, kuid saatusliku ohu kaudu. Krüptoniiti leidus Supermani teadmata kauguses asuval koduplaneedil, aga tema tegutses Maa elanike abistamisega. Meil krüptoniiti pole, on vaid selle nime kandvad tooted. Teises tähenduses tähistab krüptoniit midagi nii erakordselt tugevat, et see saab jagu isegi Supermanist.
Üks kuulsaks saanud maise kürptoniidi näide seostub sama nimega jalgrattalukuga. Kõnealuses lukus kasutati silindrilist lukutrumli mehhanismi. Asetades luku sisse ümmarguse kujuga võtme, joondusid selle sälgud luku muukidega ja see avanes. Luku muukimine või keeruka võtme järgi tegemine oli nii raske, et tootja julges panna lukule vägeva nime Krüptoniit. Ja lugematud rattaomanikud uskusid selle kaitsvasse võimesse.
Kuni 2004. aastal keegi pistis luku sisse kuuekandilise Bic pastaka, mida keerates lukk avanes. Luku valmistajad võitlesid erinevate muukraudadega varustatud nähtamatute nutikate varastega, ega arvestanud, et mõni loll võib pista lukuaukku pastaka ja seda keerata. See oli juba modernne infoajastu ja uudis klientide ning nende kindlustajate poolt praktiliselt muukimatuks peetud luku haavatavusest pälvis laialdast tähelepanu. Bic-pastakaga luku avamist demonstreerinud kulutulena levinud video šokeeris tuhandeid rattaomanikke ning muid turvateadlikke inimesi. Kaotatud usaldus ja lukkude väljavahetamine läks ettevõttele maksma miljoneid dollareid.
Infoajastu digitaalseid väärtusi kaitsevad digitaalsed lukud. Millede nimedeks pole õnneks krüptoniit, vaid krüptilised lühendid nagu ECC, ECDH, RSA, SHA jne. Ent neid võib tabada Krüptoniidi nimega luku saatus. Turvamaailm peab ohtu reaalseks ja teeb ettevalmistusi.
Digitaalse infovahetuse turvamise põhimõttest on palju räägitud. Olgu lühikese meenutusena näide milles saatja edastab üle interneti vastuvõtjale kodeeritud kirja nii, et kirja pole keegi avanud ega muutnud ja vastuvõtja on kindel saatja autentsuses. Ainult talle kuuluva salajase võtmega koostab saatja digitaalse alkkirja. Vastuvõtjal on selle võtme avalik paariline. Millega saab kindlaks teha, et allkiri on loodud ainult saatja võtmega. Nii tagatakse, et kiri pärineb saatjalt ja seda pole vahepeal muudetud. Süsteem kasutab elliptiliste kõverate matemaatilisi omadusi rakendavat krüptograafiat (siit ka lühend ECC). Võtmete vahetamise süsteemi lühendi ECDSA võib dešifreerida „elliptilise kõvera digitaalse allkirja algoritm“.
Lisades juurde lühendid RSA ja SHA, saame kokku põhimõtteliselt neli meetodit, mida kasutatakse peaaegu iga meie loodud veebiühenduse puhul. Olgu lisatud, et veebiühendustes kasutatava elliptilise kõvera võtmete meetod on võrdeline Bitcoinis kasutavate võtmepaaride genereerimiseks ja tehingute allkirjastamiseks kasutava algoritmiga. Lisaks on samad meetodid kasutusel riiklikes tundlikku teavet saatvates ja vastuvõtvates eriseadmetes.
Seoses viimase aja kiirenevate sammudega kvantarvutite vallas teatas eelmisel nädalal Austraalia julgeoleku ametkond, Austraalia signaalide direktoraat, et selle kümnendi lõpuks tuleb tänased turvaliseks peetavad krüptoalgoritmid välja vahetada. Avalikkuse tähelepanu vältiv ametkond ja ka teema äratas mitmel põhjusel tähelepanu. Julgeolekumaailmas kasutatavate krüptoalgoritmide kvantarvuti kindlamaks muutmist on mujalgi kavandatud. Viie inglisekeelse suure mõjuga riigi julgeolekupaktis „Five Eyes“ oli seni kavandatud muutuseid 2035. aastaks. Austraallaste otsus tuua keeruline protsess viis aastat varasemaks kõneleb ilmselt neile teadaolevast pakilisusest. Mille kokkulangemine Google erakordselt võimsa kvantarvuti uudisega toidab täiendavaid spekulatsioone.
Mida see tähendab veebimaailmale ja Bitcoinile inspireerib peagi lugusid, milledest mõni võib kujuneda tuhandetes aastates edasikantud õpetlikuks legendiks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.