Hispaania helilooja Francisco Tárrega komponeeris 1902. aastal kütkestava, elegantset lihtsust kehastava kitarrikompositsiooni. Sarnaseid jooni kuvandub aastaid hiljem maailma tähelepanu püüdnud põhjamaisest disainist. Lugu sai nimeks Gran Vals, Suur Valss.
Möödus peaaegu sajand kui klassikalise muusikateose helifragmendist sai uue, tehnoloogilise ajaloo üks enim äratuntavamaid meloodiaid - Nokia telefoni vaikehelin. Vähe on neid kes teavad "Nokia meloodiaks" kutsutud viisikest seostada sajanditaguse Francisco Tárrega’ga. Mõnest nodist koosnev muusikaline signaal tähistab elavatele põlvkondadele segu ajatust kunstist ja põgusaks osutunud tehnoloogilisest üleolekust.
Gran Valsi valik ei osutunud pelgalt geniaalseks turunduslikuks õnnestumiseks. Sellest sai vahest isegi rohkem ülemaailmse tuntuse saavutanud Nokia eetose sümbol. Klassikalise meloodia abil sidus modernsuse laineharjal surfav Nokia oma kaubamärgi tehnoloogilise tippsaavutuse ja inimliku suhtlusvajaduse kontrastse tavalisusega. Leidub arvamusi, et Nokia on kõige nostalgilisem telefonifirma. Sajandivanusele Tárrega muusikale lisaks võib mõelda, et firma esimese reklaami maalis Michelangelo kusagil 1508-1512 aasta paiku Sixtuse kabeli lakke. Tema võis mõelda, et kujutab suurel freskol Aadama loomise stseeni. Modernse sotsiaalse koolitusega maailmal on raske mitte-näha Nokia mobiiltelefonide käivitumise kuvana kasutatud fragmenti Michelangelo ikoonilisest teosest, milles kaks kätt sirutavad teineteise poole.
Michelangelo jagas Tárrega saatust. Nende kuulsust trumpas üleilmseks piire ja keeli ületanud kultuuriliseks artefaktiks tõusnud Nokia bränd. Kuuest noodist koosnevast helifraasist sai ühenduvuse ja uuenduslikkuse sünonüüm. Mis ulatus kaugemale inimestest koosnevast maailmast. Gran Vals, õigemini „Nokia meloodia“, oli 1990ndatel ja 2000ndatel avalikus ruumis nii üldlevinud, et isegi linnud õppisid seda laulma. 2009. aasta ülemaailmses hinnangus väideti, et seda lugu kuuldi umbes 1,8 miljard korda päevas, ehk igas sekundis umbes 20 000 korda. Toona võis näha kuidas isegi linnaulaulu peale haaras tänaval kümmekond inimest telefoni järele. Hingates siis kergendunult kui mõistis, et see polnud pärit tema telefonist.
Nokia enda lugu paraku lahknes järsult Gran Valsi ajatust võlust. Hoolimata juhtivast positsioonist mobiiltehnoloogia vallas, Nokia ei suutnud kohaneda nutitelefonide revolutsiooniga. Firma käes oli 40% maailmaturust ja umbes kolmveerand paljude arenenud riikides müüdud telefonidest pärinesid Soome ettevõttest.
Vahest oli languse põhjuseks mütoloogiline Sisu. Otse tõlkimatuna peaks soome keelne sõna kajastama stoilist sihi- ja eesmärgikindlust, kombineerituna vapruse ja vastupidavusega. Soomlased peavad „sisu“ rahvusliku iseloomu ekspordiartikliks. Mis seletaks kangekaelselt klammerdumist vananenud platvormide külge, muutes ettevõte peaaegu üleöö liidrist sõna otseses mõttes uppujaks. See on viide viimasena ettevõtet juhtinud peadirektori abihüüdele.
Ent Gran Valsi meloodiafraas pidas vastu. See elas üle seose Nokiaga. Ilma maailmakuulsa ettevõtte osalemiseta illustreerib viisikese kadumatu veetlus kuidas kunst suudab ignoreerida või unustada konteksti milles seda kasutati. Jäädes püsima läbi aja isegi siis, kui maailma vapustanud tehnoloogiad ja ettevõtted kustuvad. Juhtunu pakub õpetliku paradoksi, et millestki viivulisest võib kujuneda midagi ajatut. Kuigi Nokia hääbus ajalukku, on tänavate helitaustas nüüdseks haruldane Gran Vals õrnaks kajaks kunagisest särast ja eestlaste naabrikadedusest.
Ent kõik Nokiast pole veel kadunud. Sarnaselt Francisco Tárrega viisijupile jääb Nokiat meenutama suurepärane disain. Briti ajaleht The Guardian tuletab Gran Valsi meelde artiklis, mille pealkiri mängib Sõrmuste isanda teemadel: „Lord of the ringtones“. Ent artikkel kajastab firma disaini ajalugu, millest on valmimas muuseumi kvaliteediga väljapanek. Operatiivselt tegevuse katkestanud Nokiast jäi maha paarikümne aasta mahus ulatuslik disainipärand, mille hiljuti omandas Soome Aalto Ülikool.
Ettevõtte juhtimine on iseseisev nähtus. Millest maailmaeduga garanteeritud disain seisab omaette. Teinegi disaini läbi Soomest maailmakuulsa paiga kujundanud Alvar Aalto nimega ülikool võimaldab Nokia vormide ja helide sisemaailmaga tutvuda alates jaanuarist nii veebipõhise kureeritud portaali kaudu kui ka Espoos asuva ülikoolilinnakus väljapandud näituse vahendusel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.