Tsunamid ei ole tavalistest natuke suuremad merelained. Tsunami tekib kui ookeanisügavusest tõugatakse suur veesammas pinnale. Sõltuvalt protsessi faasist võib tsunamilaine rannajoonele lähenemisel muuta vee liikumise ettearvamatuks. Sügavusest üles paisatud veesammas võib ühel hetkel tõmmata vett kaldast eemale. Taolist taanduvat ookeani kohatakse harva ning paljud inimesed pole ohust teadlikud. Pigem ollakse uudishimulikud, minnakse avanenud merepõhja uurima, kalu koguma jne.
Kahjuks ei olnud 2004. aastal Malaisias Jõulupuhkust veetvad turistid ohumärkidest teadlikud ja paljud hukkusid sügavale rannikule ulatunud purustava laine tulemusel. Rängast õppetunnist võeti õppust ja tsunamiohtlikes piirkondades ollakse nüüd ennete suhtes tähelepanelikud.
Malaisia kurbade sündmuste meenutamise põhjuseks pole ainult 20 aasta tähtpäev, vaid teistsuguse ookeani iseäralikud taandumised. Vahest pole midagi hullu juhtumas. Ettevaatlikust äratavaks tundlikkuseks on siiski põhjust. Näideteks on lühikeses ajas registreeritud kolm iseseivast protsessi. Igaühe edenemine on kulgenud natuke kauem võrreldes ajaliselt lähestikku sattunud teadetega. Samas on just ajaline samaaegsus kõige kõnekam tuleviku enne.
Esimene signaal kirjeldab USA tööjõuturul töökoha vahetamise sooviga inimeste arvu jõudmist viimase kümne aasta rekordilisele tasemele. Seda hoolimata 2021-2022 covid panepideemia põhjustatud majandusliku vapustuse järgsest uue palgaallika otsimise lainest. Novembris küsitletud 20 000 ameeriklasest üle poolte kinnitasid, et nad kas vaatavad uue töö võimalusi või on juba aktiivselt uutele tööandjatele avaldusi saatmas.
Regulaarselt igas kvartalis sealse tööhõive suundumusi uuriva Gallupi hinnangul alanud töökoha vahetamise huvi ületab märgatavalt panepideemia aegset nn. suurt töölt lahkumise lainet. Siis otsisid miljonid ameeriklased kehvaks osutunu asemele uut ja paremat töökoha. Seegi kord on käivitavaks teguriks rahulolematus. Tööga rahulolu on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele, tõdetakse ülevaates. Ameerika töötajad tunnevad end olevat ummikus. Nad on olukorras pettunud. Töötajad tunnistavad, et nende jaoks on kadunud edutamise võimalused ja väljaräägitud palgatõusud on oodatust väiksemad. Näiteks oli kümme aastat tagasi oma tööga väga rahul iga kolmas ameeriklane. Tänaseks on tööga väga rahul olijaid vaid 18%. Taolises olukorras ei valita mõõdukaid poliitikuid. Mis kajastub punaste nokkmütsidega aega tagasi keerata lubanud poliitikute valimiste edus.
Teine tähelepanu vääriv töömere lainetus kajastab samuti USA’d. Viimase paari aasta sees tekitasid sealsed suurettevõtted laialdase restruktureerimise laine. Töö kaotasid tuhandeid keskastme juhid. Pelgalt 2023. aastal kaotas töökoha umbes kolmandik keskastme juhtidest. Paraku tööjõuturg ei paku neile alternatiive. Karjääriredelil ülespoole liikunud keskastme juhtide vanus on tüüpiliselt kusagil 40-50 aastates. Selles vanuses on uue töö leidmise võimalused niigi piiratud. Kuid nüüd poleks ka vähema kogemusega noorematele palju lootust. Näiteks selle aasta oktoobris, võrreldes juba mainitud ja niigi keerulise 2022. aastaga, oli 42% vähem keskastme juhtidele suunatud töökuulutusi. Restruktureerimise läbiviinud suurettevõteteks on tuntud pangad ja aastaid hoogsalt uusi töötajaid palganud IT sektori tööandjad nagu Meta, Amazon jt. Töökohad koondanud ettevõtted likvideerisid need ametikohad jäädavalt. Märgatav osa juhtimisülesannetest loovutati tehisintellektile.
Võimaliku tsunami saabumisele osutab ka kolmas tähelepanek. Maailmas on nüüd arenenud riik kus tööjõust 10% moodustab robotite armee. World Robotics 2024 aasta kokkuvõttest selgub, et Lõuna-Korea on esimene riik kus 10 000 elaniku kohta teeb tööd 1102 robotit.
Robotite kasutamist ajendavad kaks peamist tegurit. Üheks on rahvusvahelise konkurentsivõime tingitud vajadus tõsta tootmise kulutõhusust. Mille tulemusel inimesed ei konkureeri tööpanuste võistluses enam omavahel, vaid peavad rinda pistma väsimatute robotite tempodega. Mis tingib teise robotite leviku vajaduse. Erinevalt töö kaotamises on see korealastele veelgi murettekitavam ohumärk.
Palgatöö koormuse kasv toimub bioloogilise tootlikkuse arvelt. Milleks on masendavalt madal sündivuskordaja. Lõuna-Koreas sünnib ühe naise kohta 0.7 last. Sellest ei piisa isegi ühe naise asendamiseks. Veelgi dramaatilisem vaade avaneb tänaste vanavanemate kaudu. 100 lapsega korealast näeks vaid 35 lapselast. Nende laps näeks 12 lapselast, siis 4 ja ongi sealne rahvas kadunud. Väljasuremiseks kulub 3 kuni 4 põlvkonda. Järelikult on vaja inimesi asendama rohkem roboteid. Sünnib nõiaring. Lõuna-Koreas kuulutati sel nädalal välja sõjaseisukord. Pöörake tähelepanu tööliste mere lainetele. Ehk saab midagi halba ära hoida?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.