Informatsioon omakorda kajastab tõtt. Ent olles peitunud informatsiooni ebatäpsetesse väljendustesse ja tõlgendustesse, peab tõe väljapaistmiseks hankima rohkem informatsiooni. Järelikult kogudes palju informatsiooni, saame teada tõtt, ehk kogeme midagi reaalsusest.
Antud argumentatsioonis on ainukesed reaalsusele vastavad tõe ilmingud taolise käsitluse populaarsus ja see, et väide pole tõene. Mõistame informatsiooni olemust valesti, väidab Noah Yuval Harari sügisel avaldatud raamatus „Nexus“. Arusaamatus algab suhtumisest reaalsusesse, pidades seda meile haaratavaks. Kuna iga tõene ja ekslik mõte, subjektiivne ja objektiivne kajastus on osa reaalsusest ning me ei tea mida me ei tea, soovitab ta mõelda tõele kui isoleeritud osale suuremast ja muutuvast reaalsusest. Tegelikkuse kirjeldused pole kunagi ammendavad, aga mõni neist sisaldab rohkem tõtt. Näiteks E=mc2 või ringi ümbermõõdu ja diagonaali suhe Pii kajastavad osalist tõde, aga ei kajasta midagi kohvi maailmaturu hinnast ega Lähis-Ida poliitikast.
Harari hoiatab, et usk koguda rohkem informatsiooni toob tõe lõpuks võidule, ei rajane ühelegi varasemalt tõendile, ega ole ka kooskõlas informatsiooni enda olemusega. Vastasel juhul peab universumist arvukaid tõendeid esitav astronoomia elimineerima igasuguse usu astroloogiasse kui tõenditeta, põhjendamatusse ja ebajärjekindlasse libajutustusse. Ometi arvestatakse tänaseni isegi elukaaslase valikul horoskoobimärkidega ning astroloogial on mõju mõne riigi poliitikas. Kosmilises ruumis teineteisest tuhandete valgusaastate kaugusel asuvad ja mitte mingit seost omavatest tähtedest kahemõõtmeliste tähenduslike kujude nägemisele rajaneva majandussektori globaalseks aastakäibeks hinnatakse ligemal 13 miljard dollarit.
Astroloogia elujõud rajaneb informatsioonile. Kinnitades vaid, et nii vead, valed, kui fantaasiad ja väljamõeldised on samuti informatsioon. Informatsiooni olemuseks on olla vahendiks millega luuakse uusi reaalsuseid, märgib Harari. Ning selgitab, et informatsioon seob igasuguseid elemente tervikusse, mis võib, aga ei pea kajastama tegelikkust. Informatsioon ise ei tee midagi õigeks. Selle abil asetatakse asju ja arusaami formatsioonidesse. Näiteks romantiliste tunnetega paari, astroloogilise märgi alla kuuluvasse gruppi, poliitilisse liikumisse, religioosse jutustuse põhjal joonduvasse kultuuri, teadusliku teooria koolkonda jne. Sestap, hoolimata, kas informatsioon kajastab tegelikkust, on see alati organiseerimise vahend, millega ühendatakse inimesi ühiste eesmärkide alla. Kes ehitavad loodud jutustuse ajendil templeid, peavad ususõdu või valmistavad aatompommi jne.
Viimasega seoses on veel hea teada, et illusioonide loomine on odavam ja enamasti meeldivam. Reaalsus osutub alatasa kogetust keerulisemaks ning tihti ka ebameeldivaks. Mistõttu inimeste ühendamiseks ning juhtimiseks kasutatakse palju sagedamini tegelikkust ilustavat informatsiooni. Siin ilmneb huvitav erisus. Näiteks kui keegi soovib ehitada aatompommi, aga ignoreerib füüsikaseaduseid, siis pomm ei tööta. Ent kui rajada tegelikkust ignoreeriv ideoloogia, õnnestub luua reaalsete plahvatusohtlike tagajärgedega rahvaliikumine. Õpetades maailmale, et E=mc2, pole maailma elanikes korra kujundamisel tulemuslik. Tõhusam on luua ebareaalsete lubadustega ideoloogiaid.
Millega seoses süveneb ebamugav probleem. Infoajastu tekitas informatsiooni esitajate paljususe. Varasemalt eksisteeris tugev filter raamatute ja ajakirjanduse näol. Internet kaotas avalikkuse poole pöördumiselt lävendi ja sünnitas influencerite või suunamudijate fenomeni. Neid huvitab tõest palju enam tähelepanuga kaasnev raha ja võim. Seda eesmärki teenindab kõige tõhusamalt mis- ja disinformatsioon, ehk reaalsuse loomine eksimuste rikkast ja valelikust informatsioonist.
Nagu tõdetud, informatsiooni kasutatakse loomaks reaalsete probleemidega inimeste formatsioone. Paraku, sarnaselt aatompommi näitele, reaalsust ignoreerivad jutustused ei tööta probleemide lahenduse osas. Need töötavad inimeste karjatamise vahendina.
Ajaloost leiab arvukalt näiteid milledes vastuolu tegelikkusega lõppeb tõsiste, teinekord hukatuslike tagajärgedega. Informatsiooni rakendamine individuaalsete huvide küüniliste teenistusse teeb juba sedavõrd palju haiget, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hariduse, teaduse ja kultuuri üksus UNESCO koostas hoiatava raporti. 45 riigi umbes 500 suunamudija küsitlusest selgus, et absoluutne enamus, ehk kaks kolmandikku ei kontrolli oma külastajatele esitatava teabe allikaid. Juhul kui seda tehakse, pole tihti tegemist usaldusväärse allikaga ning piirdutakse tõdemusega, et see on „populaarne“ seisukoht.
Toetudes Harari informatsiooni olemusele, on mida ilmsem, et ka UNESCO ilustab reaalsust jutustusega alanud koolitusvõimalusest, mis pidavat aitama kaasa, kuidas olla on-line maailmas usaldusväärne infoallikas. Eelistame lohutavaid lugusid, mitte tõde. Järgmiseks hakkab inimkonda formeerima oma leidlike lugudega tehisintellekt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.