Psühholoogias tehtud mõõtmiste põhjal on üle kolme sekundi pikkune silmside seotud usalduse, intiimsuse või ka väljakutsega. Enim on levinud ühe kuni kahe sekundiline silmavaade. See ei põhjusta ebamugavust ja on võrdlemisi universaalse tähendusega, andes märku huvist, vihjates kokkuleppele või osutab tähelepanu olemasolule. Silmapilk kestab 0.1 kuni 0.3 sekundit. Mida peetakse minimaalseks, et ära tunda tuttav nägu või märgata nägemisvälja servas millegi olemasolu.
Levinud arusaama järgi on inimese silmal ainulaadselt suur valge kõvakesta osa arenenud sotsiaalse suhtluse ja koostöö toetamiseks. Valgel taustal pupilli eristamine võimaldab teistel hõlpsasti ja täpselt tuvastada kellegi pilgu suunda. Kuna silmside on oluline infokanal. Kestvamat vahtimist või jõllitamist peetakse ebaviisakaks. Seda võidakse tõlgendada personaalse ruumi riivamise ja agressiivse käitumisena, milles vaadeldavale vihjatakse, et ta on vaatamise vastu kaitsetu. Siira vestluse ajal silmside puudumine reedaks ebamugavust või aususe puudumist jne.
Toodud teave kajastab inimeste vahelist vaatamist. Kirjapandud reegleid pole. Hea ja halva piirid on intuitiivsed, rajanevad vastastikkustel ja tasakaalustatud tunnetel. Midagi silmsidega seotud normidest võib olla veel sõltuv kultuurist ja arvestama peab ka kontekstiga. Näiteks on hädasolija või imetlusobjekti tähelepanelikud vaatamised erineva tähendusega sündmused jne.
Austraalias vaagitakse 0.00417 sekundit kestnud vaatlemise tähenduse ja lubamise küsimust. Juhtum toob esile tehnilise silmapilgu mõtte ning mõju inimese õigustele. Tegemist on mõne võrra erilise juhtumiga, mille õiguspärasus asub pikemat aega kasutusel olnud valvekaamerate maailma hallis tsoonis. Juhtum äratab mõtlema bioloogilisele inimesele tajumatus ajaskaalas toimuvate silmapilkude võimalikule mõjule.
Juhtumi alged on inimlikult banaalsed. Majandusliku kitsikuse ajal kasvab kaupluste varguste sagedus. Asjade loata omandamise metoodikad arenevad samas tempos ülejäänud inimtegevuse valdkondadega. Suund on paraku negatiivne. Varjatud vargused asenduvad üha sagedamini agressiivsemate röövimistega. Turvatöötajate võimete ületamiseks piisab mõnest vägivaldsest tüübist. Tekkiva konflikti käigus võtavad nad kas ise poest asju kaasa või seda teevad tähelepanu alt välja jäävad tegelased. Varasemalt on meediasse jõudnud näited USA'st, kus kaubanduskeskused on röövimiste rikka asukoha tõttu poe kinni pannud või paigutanud isegi banaanid lukustatud klaasi taha. Mis on tülikas nii tavaostjale kui kaupluse töötajatele, kes peavad odava ostu nimel tegema täiendavat tööd.
Suhteliselt uudse tehnoloogilise vastumeetmena koguvad kauplused korrarikkujate välimuse kohta teavet, et organiseerida turvatöötajate ennetavaid tegevusi. Austraalias ehitusmaterjale ning tööriistu müüv kaubanduskett rakendas külastajatele tuttavat valvekaamerate süsteemi varasemast innovaatilisemalt. Tavakliendile näiliselt ei muutunud midagi. Igas poes on valvekaamerad. Nende kasutust reguleerivad reeglid. Esmapilgul, poleks antud loos midagi erilist. Väljaarvatud detailides. Kõigist poodi sisenenud inimestest talletati pilt. Mida võrreldi teada olevatest kurjategijatest kogutud piltidega. Süsteem toimis alates 2018. aastast.
Kuni sellest kuulis Austraalia kodanike õiguste kaitsega tegelev ametkond. Poeketile tehtud ettekirjutises nõuti tegevuse lõpetamist ostjate privaatsuse rikkumise alusel. Eelmisel nädalal langetatud otsuses süüdistatakse ettevõtet ilma kliendi nõusoleku ja teavitamiseta nende kohta tundlikku teave kogumises. Näotuvastuse kasutuse teave polnud kirjas ka kaupluse privaatsuseeskirjades. Süüdistuses mainitakse, et külastajaid ei informeeritud näotuvastuse tehnoloogia kasutamisest, isegi kui seda tehti lühiajaliselt.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.