Kõik teavad, et aeg on kallis. Rong sõidab jaamast korrapärase, 26-minutilise ajavahemiku järel. Järelikult selleks, et aega raiskamata rongi saabumisel peale astuda, peab jaama jõudma õigel ajal. Kui saabud liiga vara, kulutad asjatult aega. Jõudes hilja, jääd rongist maha ja pead tükk aega uut võimalust ootama. Olukord on samasugune, kui eesmärk on sõita Marsile.
Raketi Marsile saatmise stardiaken sõltub Maa ja Marsi ümber Päikese liikumise orbiitide joondumisest. Paralleeli leiab ka paadiga jõe ületamisest. Pääsemaks üle tugeva vooluga jõe otse enda vastas asuvasse punkti teisel kaldal, oleks lihtsameelne püüda liikuda otsteed. Vesi jões voolab eri osades erineva kiirusega, nagu seda teevad ka Maa ja Mars ümber Päikese.
Linnulennult otse ees seisvale vastaskaldale jõudmiseks peab esmalt suunduma ülesvoolu, et jõe liikumine kannaks lõpuks soovitud sihtmärgini. Allegoorilises Marsile aerutamises sõltub alustamise aeg ehk stardiaken sellest, kus parajasti voolab Marsi orbiidirada ning kui kaua läheb Marsi orbiidile jõudmiseks aega.
Jõe ületamise teed enamasti ei arvutata. Usaldatakse lihaseid. Juhul, kui arvestuses tehakse viga, tuleb anda aerudele valu ja kulutada täiendavat energiat. Marsile sõidu juures on energia ülimalt kallis ja piiratud. Väike arvestusviga tähendab ebaõnnestumist.
Kuna reis on maru kallis ja vigade hind suur, tehakse enne põhjalik analüüs. Tänase seisuga on Marsile saadetud kümneid robot-sonde. Ühed on eemalt uurivad orbiiterid, ülejäänud on pinnale maanduvad ja sinna jäävad maandurid või suuremat ala uurivad kulgurid. Poole sajandi jooksul korraldatud umbes viiekümnest Marsi missioonist on pooled ebaõnnestunud. See viitab väljakutse keerukusele.
Reis Marsile kestab kuus kuni üheksa kuud. Ekslik oleks pidada lühemat aega kütust säästvaks. Üheksakümne-päevane ajaline lahknevus peegeldab erinevaid reisitrajektoori valikuid. Viimased on aga vahetult seotud energiakuluga.
Kuue kuu pikkuse teekonna algus eeldab suuremat lähtekiirust, et vähendada transiidiaega omapärasele ellipsikujulisele orbiidile, mis ühendab nii Maa kui ka Marsi orbiite. Siit tuleb ka võrdlus jõe näitel õigel ajal õigesse voolusegmenti jõudmisega.
Hohmanni nime kandev ülekandeorbiit oleks Maalt Marsile reisimiseks kõige energiasäästlikum tee. Paraku tähendab kiirustamine suuremat energiakulu. Kuigi reis kestaks kuus kuud, nõuab see rohkem energiat. Nimelt peab kosmoselaev teekonna alguses oluliselt rohkem kiirendama, et see saavutaks suurema orbiidil liikumiskiiruse.
Startides aeglasemalt, kulub märgatavalt vähem energiat, kuid teekonna läbimiseks kulub kauem aega. Asendaks asjade asemel reisijaid inimesed, oleks üheksa kuud toitlustamist koos kõigi muude baasvajaduste rahuldamisega kallim valik.
Inimesed eelistaksid kuuekuulist ekspressteenust. Sellega aga valikute tegemine ei piirdu. Sarnaselt iga 26 minuti tagant väljuva rongi allegooriale, avaneb Marsile startimise soodne ajaaken iga 26 kuu tagant. Pääsemaks kõige lühemale, energiatõhusamale ja suurima kohalejõudmise õnnestumise tõenäosusega Hohmanni ülekandeorbiidile, peab startima kindlal ajaperioodil.
Sobiva võimaluse ajaakna kestus on paarist nädalast ühe kuuni. Viimane sobiv Marsile startimise aeg oli 2022. aasta septembris. Nüüd peaks mõttelises peatuses kohvriga ootama selle aasta detsembris. Järgmine võimalus avaneks alles 2026. aasta veebruaris.
Kõike seda on hea teada seoses Elon Muski septembris antud lubadusega saata 2026. aastal Marsile viis hiigelsuurt Starship raketti, igas raketis lastina 1000 tonni kaupa. Saatelehel peaks olema üle tuhande Teslaboti roboti ja tosin maastikusõidukit Cybertruck. Inimesi missioonil pole.
Ettevõtja loodab, et maandumine õnnestub. Või kui ei õnnestu, siis läheb kirja õppetunnina. Kui tuju pole ebaõnnestumise järel kadunud, peab ootama veel kaks aastat, et proovida uuesti.
Fantaasia on inimese mõistuse oluline tööriist, millega ta vormib emotsioone ning arendab loovust ja kujundab maailma mõistmist. Fantaasiates saab vaadelda reaalsuse piiranguteta maailmu ja stsenaariume.
Osa meie reaalsuse piirangutest tulenevad teadmiste nappusest. Seetõttu talutaksegi fantaseerimist rohkem lapse puhul, kuna tema vähe arenenud teadmistest väljapoole ulatuvad ideed aitavad maailma tundma õppida. Ometi on kujutlusvõime treenimine aidanud ka täiskasvanuid, kui nendegi teadmised arenevad läbi püüdluste ületada olemasoleva arusaamise piire.
Fantaasiad võivad osutuda ka emotsionaalseks varjupaigaks. Neist otsitakse keerulistel aegadel lohutust ja lootust, kujutades ette paremat tulevikku. See omakorda toetab vaimset vastupidavust.
Jagatud fantaasiad ühendavad kogukondi, mille kaudu kujundatakse ühiseid narratiive või isegi eesmärke. Sestap on nüüd huvitav järgida, kas järgmised mõnisada päeva äratavad maailma fantaseerima Marsi kasulikkusest: nagu juhtus poole sajandi eest, kui leidis aset üleilmne võidujooks kosmosesse.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.