Laste seiklusjutustuste sarja Narnia Kroonikad loonud Briti kirjanik C.S. Lewis kirjutas esimese osa eessõnas oma ristitütrele, et ta pühendab selle seikluse temale. Märkides, et siis veel noor tüdruk võib vanemaks saades muinasjuttudest välja kasvada. Ent avaldas lootust, et ühel päeval on ta jälle nii vana, et hakkab uuesti muinasjutte lugema. Ilmselt rääkis oma kogemusest. Kuna kirjutas muinasjutu viiekümnendates, millest järeldas, et ka täiskasvanud veel küpsevad ning siis avastavad uuesti muinasjuttude võlu, sügavuse ja tarkuse.
Võimalik, et vahepeal juhtub midagi 16 aasta sünnipäeva ümber. Millegi pärast on see daatum paljudes riikides märgiline ja tähistab üleminekut hooldajatest sõltumise maailmast suuremale ühiskondlikule osalemisele ja vastutusele. Alla 16-aastaseid peetakse veel sõltuvateks vanematest nii emotsionaalse toe kui juhendamise osas ning piiratud elukogemuse ja kriitilise mõtlemise arenematuse tõttu vastuvõtlikumaks manipuleerimisele ja ärakasutamisele. Seevastu 16. eluaastat seostatakse sageli suuremate seaduslike õigustega, sealhulgas võimalusega töötada jne. See sünnipäev tähistab noore inimese osalise autonoomia ühiskondlikku tunnustamist. Paljud õigussüsteemid näevad 16-aastastes oma tegude tagajärgi mõistvaid kodanikke ning neile kehtib seadustes suurem vastutus ja karistus.
Samas paistab 16 eluaasta piir sotsiaalse kiirustamisena. Inimese kognitiivsed võimed, eriti need, mis on seotud riskide hindamise, emotsionaalse enesereguleerimise ja pikaajaliste tagajärgedega otsuste tegemisega, kujunevad välja alles 20. aastate keskpaigas. Kanada poeet Alden Nowlan selgitab isiksuse arengut alustades päevaga mil laps mõistab, et kõik täiskasvanud on ebatäiuslikud, saab temast nooruk. Päeval, mil neile andestab, saab ta täiskasvanuks ja päeval, mil endale andestab, saab ta targaks.
Viimast tuleb veel oodata. Sealhulgas Austraalia alla 16 aastastel, kellele seati seadusega keeld pääseda ligi sotsiaalmeedia teenustele. Võimalik, et nad veel ei mõista mis toimub. Tarkuse ootejärjekorras võivad olla ka sotsiaalmeedia teenuste pakkujad, poliitikud, lapsevanemad ja valijad. Ehk täiskasvanud. Neil ei pea olema Austraalia pass. Sest sotsiaalmeedia on levinud kõikjal maailmas ja kõikides vanuserühmades.
Sarnaselt muule maailmale, levis ka Austraalias diskussioon sotsiaalmeedia kasudest ning kahjulikkusest laste arengule ja heaolule. Sotsiaalselt ja majanduslikult arenenud Austraalia pole teistest rohkem ega vähem kannatanud. Ometi hakkasid seal sündmused arenema teistest kiiremini. Novembri viimasel nädalal kinnitasid parlamendi mõlemad kojad viidatud seaduse vajalikuks ja nüüd kehtib seal uus kord. Mis nõuab, et sotsiaalmeedia ettevõtted astuksid mõistlikke samme alaealiste kasutajate tuvastamiseks ja nende platvormidelt eemaldamiseks. Aega on üks aasta. Siis rakenduvad krõbedad trahvid. Kusjuures lastelt ei tohi küsida vanuse tuvastamiseks riiklikke dokumente, sest see ohustab nende isikuandmete turvalisust. Mõelgu ise kuidas hoiavad oma teenustes ettenähtud korda.
Sotsiaalmeedia teenuse pakkujad olid aastaid probleemidest teadlikud. Paraku teinud midagi sellist mis oleks Austraalia poliitikuid rahustanud. Siin-seal küll nõustuti laste heaolu eest hoolitsemise vajadusega ning peeti koosolekuid. Nüüd väljendas Facebooki ja Instagrami omaniku Meta esindaja muret seadusandluse vastuvõtmise protsessiga kiirustamise pärast. Sarnase avalduse tegi ka Snapchati esindaja.
Kriitikud näevad seaduses rohkem poliitilist teatrit kui latse eest muretsemist. Osutatakse kevadel toimuvatele valimistele. Leidub neidki, kes hoiatavad, et nüüd jäävad alla 16 aastased ilma sotsiaalmeedia positiivsetest omadustest ning need iseseisvuseta mudilased peavad minema suhtlusvajadust rahuldama nn. pimedasse veebi, kus neid ähvardab suurem oht, aga nüüd nad ei soovi sellest ametivõime teavitada ja sotsiaalmeedia platvormide omanikel puudub stiimul laste turvalisuse parandamiseks. Täiskasvanute kohta lapsik argumentatsioon, et kui midagi ei lubata, siis lubatakse hakata kurjategijateks. Kardetavalt on taoline infantiilne diskussiooni tase üks sotsiaalmeedia kahjulikest tagajärgedest.
Vanemaks saades õpitakse, et muutused juhtuvad vaid siis kui midagi tehakse, mitte kui midagi räägitakse. Keerulise ülesande lahendamisel tehakse paratamatult vigu. Austraalia asus esimesena tulle. Analoogne teemapüstitus on mitme riigi ametnike laudadel. Tõenäoliselt vaadatakse natuke aega Austraalias toimuvat ja siis algab järgmine laine. Alla 16 aastased ilmselt eriti ei protesteeri, sest nad saavad kiiresti vanemaks. Tõeline võitlus algab täiskasvanute vahel, kellele teevad muret neile lisanduv vanus ja veelgi rohkem kaotatud raha ning võim.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.