Sotsiaalmeediaplatvormidele on ette heidetud, et nende kaudu levib teismelistele enesevigastamise või enesetappu ülistavat teavet. Enesetapu läbi surnud noori käsitlenud uuringus tõdeti, et haavatavate indiviidide jaoks piisab ohtliku käitumise vallandamiseks kokkupuutest sellise materjaliga.
Eelmisel aastal avaldatud uuring käsitles 35 teismelisest hollandlase suitsiidijuhtumit. Kurba valimisse sattus vähem kui pool aastas enesetapu sooritanud hollandi noort. Keskmiseks vanuseks oli 17 aastat ja kõik olid nooremad kui 20 aastat. Uuriti nende varasemat eluolu, suhtevõrgustikke ja intervjueeriti vanemaid.
Uuringus tõdeti sotsiaalmeedia positiivse mõjuna, et riskialtid noored said kasu kaaslaste toetusest ja teiste raskustest väljumise või kriisist taastumise lugudest. Vastaspoole kaalukausile kogunesid sotsiaalmeedia põhjustatud sõltuvus, riskikäitumist jäljendama õhutavad või tegudele üllitavad vestlused, ohvrirolli ning psühholoogilisse tupikusse kinnijäämist soosivad tegurid. Sõltuvust ja kriise vallandavate päästikmõtete ning enesevigastamise või suitsiidi jäljendamise teemad mõjutasid neidusid mõnevõrra rohkem. Tüdrukute grupid kujundasid enesetapumõtete ja -käitumise ümber endale veebiidentiteeti.
Ajastu muresid kajastab "suitsiidinakkuse" nimeline nähtus, kui kokkupuude enesetappu normaliseeriva sisuga võib viia selle matkimiseni. Meediaanalüütik Marshal McLuhani legendaarne tähelepanek, et mõnikord on meedia ise sõnumiks, kirjeldab sotsiaalmeedia ebatavalist rolli antud kurvas olustikus. 2016. aastal levis seal sõnum mängust nimega Blue Whale Challenge (Sinise Vaala Väljakutse). Mängu sisuks oli 50 päeva jooksul sooritada enesevigastusi põhjustavaid ülesandeid. Viimaseks ülesandeks oli sooritada enesetapp. Mängu juhtisid osalejatega personaalselt suhtlevad "kuraatorid".
Võiks arvata, et selle teabe peale algas suur politseioperatsioon. Mida ei toimunud. Tõenäoliselt ka seda mängu päriselt ei toimunud. Mängust levis detailne kuulujutt. Mille tulemusena arvatakse, et üle maailma sooritas mitu noort enesetapu. BBC püüdlused näha mängu või leida ohvreid, ei andnud usutavaid tulemusi. Vaatamata kontrollitud juhtumite puudumisele hoiatavad eri riikide ametiasutused jätkuvalt mängu võimaliku ohu eest. Ohu eest hoiatamine on hea. Samas ka halb, kuna loob usutavuse aura, mis võib mõjutada juba mainitud riskialtimaid noori. Kellele piisab morbiidse fantaasia toitmisest.
Kuivõrd sotsiaalmeedia platvormi omanikud kannavad vastutust, pole veel läbi vaieldud. Nad on seni end edukalt kaitsnud tehnilise keskkonna süütuse argumendiga. See taktika võibosutuda ebapiisavaks. Kuna lisaks andmevahetuse korraldamisele, rakendavad teenuse omanikud postitusi valivaid ja suunavaid algoritme. St. neil on olemas tahe ja aktiivne tegevus mille tulemusel saavad inimesed viga. Üks selline kohtus lahendi leidmise protsess algas hiljuti seoses 14 aastase Molly Russelli enesetapuga. Neiu isa esitas kohtule tütre sotsiaalmeedia kanded. Need koosnesid enesevigastamist ja enesetappu normaliseerivast ja toetavast materjalist. Sama sisu saabus neiu aadressile veel tükk aega pärast tema surma.
Eksisteerib ka vastupidine oht. Selleski on samuti osaline roll sotsiaalmeedial. Sensatsiooniline meediakajastus kütab moraalset paanikat. Põhjustades lapsevanemate, poliitikute ja heakorra kaitsjate seas väärarusaamu ja põhjendamatut hirmu. Millele osutab illusoorse Sinise Vaala näide. Veelgi uuema näite leiab hiljutisest loost, milles tehisintellekt olevat noorele vestluspartnerile andnud mõista, et kuna vanemad soovivad piirata tema ekraaniaega, oleks kohane piirata nende eluaega.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.