Jagatud uhkuses peitub vaikne, aga arvestatav jõud. Südametu individualismi ja piirideta konkurentsi ajastu mürast eemal võib kogeda innustavat puhangut, tundes uhkust kaasmaalaste saavutustest. Ühisest väikesest paigast pärit kaaskodaniku edu tugevdab usku jagatud võimalustesse. Teise edust vormub peegel, milles näeme versiooni iseendast - võimeka, vastupidava ja püüdlikuna. Ning geniaalse ja targana. Kaks viimast lähevad meile vahest kõige rohkem korda.
Sellest pole palju möödas kui keegi meie omadest seisis rahvusvahelise seltskonnaga buffet' järjekorras, kiilutuna Bhutanist pärit mehe ja Toronto lähedalt tulnud naise vahele. Püüdes samal ajal tasakaalustada nälganäinu moodi ülekuhjatud taldrikut ja rahvuslikku identiteeti, naeratab kanadalannale ning püüab alustada vestlust: "Kas tead, et minu riiki on kunagi nimetatud geeniuse hälliks?". Naine pilgutab silmi: "Oo? Kus see asub?". Ent siis saabub kõhkluse hetk.
Seda küsimust oli ta oodanud ja vastust harjutanud. Kodus, peegli ees. Et öelda nii nagu sel poleks üldse tähtsust, umbes nagu mainiks toidupoe asukohta: "Ma tulen riigist mis andis maailmale nii kosmoseteleskoobi kui Skype". Ent iga kord kui ta seda harjutas, kõlasid sõnad hooplusena. Mida ta vihkas ja selle asemel pomises: "Ohh, lihtsalt väike koht... võib sattuda uudistesse, kui vaid meie sportlastele meenub kuidas võita". Naine noogutab viisakalt ja hakkab mäluma peedisalatit.
Selles loos on kaks kindlat fakti ja muu võib olla tõelähedane. Naissaarelt pärit Bernhard Schmidt leiutas kosmoseuuringutes kvaliteedihüppe põhjustanud teleskoobi. Skype lugu on uuem ja seda teatakse oluliselt paremini. Mõlemad näited kandideerivad kogu maailma oluliselt mõjutanud eesti päritolu leiutise auhinnale.
Kõike seda on hea teada. Kuid uhkus peab käima käsikäes alandlikkusega. Väikese rahva uhkusel on lihtne paisuda ülbuseks või, mis veelgi hullem, isolatsiooniks. Tõeline ja siiras uhkus teiste saavutuste üle ei vaja üleolekut, pigem inspireerib. Eesmärk pole olla teise edu omanik, vaid tunda sidet selle kultuurilise ja ühiskondliku pinnasega, millest on sündinud midagi head.
Schmidti teleskoope on veel kasutuses. Aga Skype läks 5. mail rahumäele. Skype elukaareks sai 22 aastat. Microsoft teatas Skype teenuse lõpetamisest mõni aeg tagasi. Nüüd jõudis see aeg kätte. Edaspidi tuleb leppida Teams'iga. Või siis kasutada Zoom'i, Meet'i jne. Analooge on palju. Skype oli esimene ja tegi ära kõige raskema – murda domineerivale telefonide tehnoloogiale rajatud arusaam, et ollakse saavutanud parim võimalik. Sellises maailmas paistavad parema pakkujad kas petiste või lihtsameelsetena.
Mark Twain teadis öelda, et ajalugu ei kordu vaid riimub. Selles mõttes pole Skype tõus ja hääbumine unikaalne. Selliste lugude loetelu pole ka lõplik. Näiteks sobib interneti kasutusele teedrajav veebibrauser Netscape. Hoolimata personaalarvutite maailma valitsevast positsioonist ei pidanud Microsoft internetti oluliseks. Viga tunnistas hiljem ka Bill Gates. Netscape pakkus mugava ja tõhusa lahenduse, millega avati juurdepääs kõigile võõra interneti võimalustele. Kuni Microsoft vastas lõpuks Windowsiga kaasa pandud Internet Exploreriga. Kutsudes dominantse rolli ja jõhkra äri tõttu esile suure pahameelelaine.
Interneti algusaastatel oli suureks tegijaks AOL. Firma ostis Netscape'i. Paraku oskamata juhtida enda arengut, rikkus ühtlasi ära Netscape potentsiaali, kuni see kaotas relevantsuse. Netcape potentsiaal ja pärand elab edasi Mozilla Firefoxis. Sarnaselt Skype loole, kannatas ka Netscape pärast revolutsiooni põhjustanud edu suurte IT ettevõtete huvide raskuse all.
Näiteks võinuks Covid panepideemia ajal Skype kujuneda uuesti maailma päästjaks. Selle asemel tuntakse videokonverentse "zoomimisena". Skype asemel võttis väike ja vähetuntud Zoom kanda maailma kaugtöö suhtlusvajaduse põhiraskuse. IT hiiglased Microsoft ja Google reageerisid olulise viitega.
Teise näite kangelane polnud küll esimene PC'le loodud tabelarvutuskeskkond. See au kuulub VisiCalc'ile. Ent Lotus 1-2-3 arendas ja demonstreeris selle tööriista tõelist väärtust ning valitses turusegmenti enne Microsoft Exceli valmimist. Taaskord on mängus Microsoft. Ja nagu Skype ning Netscape, muutus Lotus turuliidrist reliktiks.
2003. aastal loodud Skype'l oli umbes miljon samaaegset kasutajat, kui see müüdi 2.6 miljardi dollari eest kauplemise suhtluse arendamise huvidega eBay'le. Kelle käes kasvas samaaegsete kasutajate arv paarikümne miljonini ning siis müüdi teenus 2011. aastal 8.5 miljardi dollari eest Microsoftile. Paari järgneva aastaga kasvas samaaegselt teenindavate kasutajate arvu üle 70 miljoni. Microsoft loobus enda arendatud Windows Live Messengerist. Varsti algas Teamsi arendamine ja Skype langus.
Skype'i lugu on jutustus julgest ebanormaalsusest. Põhjustades esmalt end normaalseks pidanud maailmas revolutsiooni ja seejärel tänulikku imetlust. Ent ka kõige eredam säde kustub kui seda ei toideta. Uued sädemed vajavad eneseusku ja julgust. Need moodustavad kõhklusi ületava vaikse, kuid arvestava jõu, mis lisandub märkamatult, tundes uhkust kaasmaalaste edust.
Buffet' loo võib lõpetada vaikse ja heade kommetega maa esindaja vaprusega kui ta lausub: "Uhkusega on naljakas lugu. See on nagu parfüüm. Mõjub paremini, kui teised seda märkavad, ilma, et ise neile mainid."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.