Analüüsifirma Gartner prognoosib, et sel ja järgmisel aastal kulutatakse tehisaru arendamiseks kokku ligi 3,5 triljonit dollarit. Kapitalipaigutuse suuruse hoomamiseks investeeriti umbes sama palju viimase 25 aasta jooksul veebimaailma aluskoeks olevatesse serveritesse, vahendab Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Kristjan Port.
Analüüsifirma Gartner ennustab, et ülemaailmselt kulutatakse ainuüksi sel aastal tehisintellekti arendamiseks umbes 1,5 triljonit dollarit. Järgmiseks aastaks ennustatakse enam kui kahe triljoni dollari panustamist. Numbrid sisaldavad sõnumit, aga jäävad abstraktseks, nagu iseloomustaks mõne poe käivet. Palju huvitavam on teada, mida osteti.
Enne veel lähiajaloost, sest tuttavat on kasulik meenutada, tunnetamaks muutuste hoogu. IT-teenuste areng ja levik sai hoo sisse sajandivahetuse paiku. Tulemus oli sedavõrd totaalne, et juurdepääsu veebikeskkonnale asuti käsitlema inimõigusena. Meie riigi idealistlik mõte ei leidnud siiski laiemat kollegiaalsust.
Põhjus seisneb riigi lühikestes kätes, sest internet töötab erasektori kapitali peal. Pakuks internetti riigid, ei suudetaks ilmselt arengutes ja vajadustes tänapäevani kokkuleppele jõuda. Riikide osa on hea teada, mõistmaks tänase maailmakorra jõudude kihilisust.
Internet eksisteerib andmekeskuste ja magistraalruuterite globaalses võrgustikus. Maailmapanga andmetel omavad suveräänsed riigid selles ökosüsteemis hinnanguliselt kuni nelja protsenti. Nii väike või väiksemgi on riikidele kuuluv omand ning investeeringud. Seega on internet valdavalt, umbes 96 protsendi ulatuses erasektori teenus. Tulevikku vaadates väheneb riikide osa veelgi, aga investeeringud suurenevad.
Kõik veebimaailma teenused pankadest, jaemüügist, sotsiaalmeediast ja filmikanalitest kuni riigi teenusteni rajanevad traditsioonilistele serveritele. Igati põhjendatud on pidada serveritesse tehtud investeeringuid kolossaalseteks summadeks. Antud fraas on päris sobilik, asendamaks väga suuri arvnäitajaid. Lugedes kokku selle sajandi algusest kõik veebimaailma serveritesse tehtud investeeringud, pakutakse suurusjärguks 3-4 triljon dollarit. Olgu korratud, et see summa jaotub 25 aastale.
Teadlane: tehisaru märgendab postitusi inimesest demokraatlikumalt
Vaadates nüüd uuesti Gartneri analüüsi, hakkab koitma, kui palju rohkem panustatakse tänapäeval TI arendamisse. Viimase viie aasta sees TI-teenuste serveritesse tehtud investeeringud ületavad viimase veerandsajandi panust meile armsa interneti hoidmisele ja arendamisele. Asume arvutiajaloo suurima kapitali paigutuse keskel.
Ajalugu soovitab korraks sügavalt sisse hingata. Elektri kasutusele võtmisele kulus arenenud riikides üle poole sajandi. Tüüpiliselt jõudsid ka teised uuendused 50 protsendi populatsioonini umbes 50 aastaga.
Näiteks iseloomustas möödunud sajandi viiekümnendaid ohjeldamatu tuumaenergia optimism. Eksperdid ennustasid tuumareaktorite muutumist kompaktseteks kodumasinate energiaallikateks. USA esindajate koja energeetikakomisjonis vaagiti isegi sajandivahetuseks elektrienergia muutumist tasuta ressursiks ja selle mõju majandusele.
Ulmekirjaniku Isaac Asimovi ennustuste kohaselt ei tohiks praeguseks kodudes lauajalgu toksida ainult robottolmuimejad, vaid toonases käsitluses peaksid nad tegema juba kõiki nn naiste töid kuni laste hoidmiseni välja. Ajalugu tahaks vanemliku hoolega vihjata liigse tormakuse õppetundidele.
Riigid võtaksid nõuannet kuulda. Erasektoris tegutsejad kasutaksid vanu jutte konkurentide uinutamiseks ja tõstaksid panust. Nii palju on ajaloost õppida, et nüüd ei panda tolmuimejasse ega rösterisse tuumareaktorit, vaid tehisintellekti. Investeeringuid peab ju kandma mingi kasutuse arusaam. Gartneri eksperdid ennustavad, et TI ühendatakse iga tänapäeval kasutusel oleva tehnoloogiaga. Nende valmistamist, teenust või funktsiooni koolitatakse ja teenindatakse suurtel TI-serveritel.
Areng rajaneb majanduslikul ratsionaalsusel. Kui uue tootega teenitakse rohkem raha, siis tehakse seda juurde. Investeeringute kireleek reedab klientide kasvupotentsiaali. Korraks veel ajaloo poole kiigates kostub õpetlik hoiatus olla tormates tähelepanelik.
Toimuv ei ole automaatselt progress, vaid kinnisideeline mitme triljoni dollari suurune panus, et tehisintellekt pole mitte ainult järgmine suur asi, vaid ainus asi, mis loeb. Risk ei seisne mitte selles, et TI laiast rakendamisest pole kasu, vaid selles, et oma palavikulises kiirustamises veame ennast alt, suunates ja rakendades selle vägevust valesti.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.