Hiljutine uuring näitab, et töötajad eelistavad lihtsamate ja piinlikumate küsimuste esitamiseks tehisintellekti, kuid pöörduvad keeruliste erialaste probleemidega endiselt inimkolleegi poole. Samas pole veel selge, kas taolised muutused suhtlusviisides sunnib täiendama ka poppi sotsiaalse vahetuse teooriat, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Keegi on öelnud, et kõik, mida saab kokku lugeda, ei loe ja mitte kõik, mis loeb, pole kokkuloetav. Ometi kõik arvutavad, Enamasti alateadvuses. Seal leiab aset kulude ja hüvede ratsionaalne kaalumine, nagu seisaks katkematult nähtamatu ja lõpmatu leti ees. Kõik püüavad maksimeerida hüvesid, samal ajal minimeerides kulusid.
Hüved ei pea olema raha ega muud kaubandusliku väärtuse kandjad. Nagu tõdetud, pole kõik, mis loeb definitsioonina kokkuloetav, aga läheb ikkagi arvesse, näiteks emotsionaalne toetus, puuduv teave või praktiline abi. Kulude hulka loetakse näiteks aeg, kehaline või vaimne koormus, emotsionaalne väsimus ja kasvõi kellegi tõrjuv hoiak. Mõtteline arvutus on lihtne. Suhted jätkuvad, kui hüved kaaluvad üles kulud ja suhted purunevad või neid välditakse, kui tasakaal kaldub valele poolele.
Asi pole külmas südametuses. Protsessina sellist kaalutlust enamasti ei teadvustata. Tegemist on pikaajalise kohandumisega, mille eesmärk on olnud suurendada sotsiaalses rühmas kasulikku koostööd. Pikaajaline ürgne kohandumine lihvis ja lihtsustas neid protsesse ning paigutas neid rohkem alateadvusesse. Samas on sellise analüüsi olemasolu võimalik teadvustada.
Mõnel puhul osutab sellele kolmas osapool, näiteks psühholoogiline nõustaja. Leidub inimesi, kes on sotsiaalselt osavamad ja ekspluateerivad antud mehhanisme teiste manipuleerimiseks. Lisaks on kõike võimalik lugeda raamatust. Inimeste suhete dünaamilist protsessi kirjeldab eelmise sajandi kuuekümnendatel loodud nn sotsiaalse vahetuse teooria.
Lihtsamalt öeldes otsime suhteid, milledes hüved kaaluvad üles kulud. Näiteks eelistad töökohal suhelda kolleegiga, kellelt saad alati kiiresti erialast nõu. Operatiivne ja kogemusele põhinev läbinägelik nõuanne säästab teinekord ise pusimise asemel tunde. Kulu on minimaalne, vahest lühike vestlus. Teisalt, kui sama kolleeg oleks kurikuulsalt vestlusaldis, kes muudab iga suhtluse episoodi pikaks monoloogiks, sinu kulud suurenevad ja kasu väheneb. Eelistad otsida alternatiive, näiteks konsulteerida mõne arvutist leiduva teenusega või kaalud teiste kolleegide poole pöördumist, et saavutada parem kulu-tulu suhe.
Muu hulgas sõelutakse nii välja sõbrad. Need on inimesed, kes on alati saadaval, arvestavad sinuga ja pakuvad rasketel aegadel abi. Seejuures pead suhte püsimiseks olema või kujunema sama heaks. Teinekord öeldaksegi, et hea inimene tegi ka teised heaks. Tegemist pole külma kaalutlusega, vaid kasuliku tasakaalupunktiga. Ülejäänud, vähem arenenud suhted liigituvad kategooria alla tuttavad.
Neid on tänu töö poolt hõivatud ajanappusele ja inimesi distantseerivatele suhtlusvahenditele võrreldes sõpradega aina rohkem. Eristada võib veel töökaaslasi, kelledest mõned on omamoodi hübriidsõbrad. Need on peaaegu sõbad, aga kellega kõike ei jagata, sest see võib mõjutada nii tööd kui ka suhteid.
Hea töökaaslase tunnus on see, et temaga on hea tööd teha. Need on kasulikud inimsuhted, kus liiguvad peamiselt töine teave ja tööpanused. Töiste kaaslaste sekka on aga märkamatult lisandunud uus liige tehisintellekti näol. Lähiajal on oodata ka humanoid-roboteid. Neist tõstatub küsimus, kas tänaseni praktikakatsumustele vastu pidanud sotsiaalse vahetuse teooria katab ka inimestest vaba, ent kasuliku suhtluse formaadi.
Valitud töökaaslasi on peetud seni teistest tõhusamateks ja usaldusväärsemateks. Nende teadmised tuginevad reaalsele kogemustele, konteksti nüansside arvestamisele ja inimlikus dialoogis leiduvale potentsiaalile. Hiljuti avaldatud uuringus leiti, et inimesed eelistavad keerulisemate erialaste küsimuste puhul endiselt pöörduda mõne kolleegi poole. Seevastu lihtsamate ja piinlikemate küsimuste puhul eelistati suhelda TI-ga.
Enamusel inimestel pole pastakatest ega kilekottidest puudus, aga messidelt ja näitustelt väljutakse sellegipoolest igasuguse tühise kilakolaga. Mittevajalikud asjad pole mitte ainult odavad, vaid tihti ka tasuta. Sarnane loogika võib kujundada suhtlemist TI-ga. Lihtsate küsimuste esitamine kolleegile on n-ö liiga kallis. Veelgi kallim on neid kaasata mõnesse potentsiaalselt ebamugavust või piinlikust põhjustavasse teemasse.
Seevastu TI on pidevalt kättesaadav, hinnanguvaba ega nõua midagi vastutasuks. Isegi kui ka inimesest suhtluspartner ei nõua otseselt midagi, eeldab alateadvuses toimetav raamatupidaja, et inimestega suhtlemine on vastastikuste panuste vahetamine, sealhulgas ka kaugemas tulevikus. Lisaks teatakse, mis inimestele meeldib. TI puhul jäävad nii intuitsioon kui ka fantaasia hätta, kuidas lahket ja viisakat abilist tänada. Samuti puudub arusaam suhtluse kestvuse olemuslikust mõjust jne.
Hiiliva muutuse mõju pole tühine. Uudne olukord võib muuta töökoha väärtusahelaid ja suhteid, kui näiteks ajurünnakus osutub suunavaks jõuks TI. Sama tegelane aitab vähendada koosolekuväsimust. Töötajad võivad aga arendavad osaliselt varjatult oskusi TI tõhusaks kasutamiseks, käsitledes seda pigem partneri kui töövahendina. Ilmselt mõjutab uudne olukord inimeste sotsiaalseid oskusi, lisades uusi kulusid näiteks algoritmiliste eelarvamuste, inimlike teadmiste ja suhete kadumisena jne.
Sotsiaalse vahetuse teooria jääb ilmselt kehtima inimestele, kes avastavad TI-s rahuldust pakkuva, s.o kulutõhusa kaaslase. Inimesed kalibreerivad oma suhtlusviise ümber. Huvitav, millel rajaneb TI valmidus olla jätkuvalt abivalmis.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.