Lapse mõtteid võib külastada ettekujutus asuda maailma direktoriks. Istub oma toas keset mänguasju ja alustab globaalsele tööjõule suunatud kõne. Jagab ülesandeid vastavalt kellest saavad arstid, kes peavad minema kooli ja täitma ajusid faktidega, kes toodavad pitsamaterjale või jäätist, ehitavad maju jne. Varsti on igal tegelasel töö. Ent siis tekib mõttepaus. Peadirektor vaikib natuke aega ja siis teatab arutelu tulemusena, et ta peab endale palka maksma. Kuna ta teeb kõige raskemat tööd, peab palk olema väga suur. Mille järel tärkab küsimus kui palju üleüldse peaks tal olema palkade maksmiseks raha?
Nüüd võime lastetoa ukse sulgeda. Tegemist on täiskasvanutelegi raske küsimusega. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO hinnangul kulub 10% kõige suurema töötasuga töötajatele palga maksmiseks 38% globaalsest palgafondist. 10% madalaima palgaga inimeste tasustamisele kulub pool protsenti globaalsest palgafondist.
USA taustaga rahvusvahelise haardega investeerimispanga Morgan Stanley hinnangul kasvab humanoid robotite turg järgmise 25 aastaga 4.7 triljoni dollari suuruseks. Tõstatades küsimuse keda selle raha eest välja vahetatakse? Kas nendeks on maailma palgafondi 0.5 protsendi peal elatuvad töövõtjad või trügivad robotid kõrgema palgataseme saajate sekka. Jutt käib konkreetselt robotitest, st kehalise töö võimega üksustest. Viidates vabrikutööliste ja majapidajate asenduspotentsiaalile.
Täna on kõige kulutõhusamad ja kasumlikumad ühte asja väga hästi ja odavalt teha oskavad robotid. Nende arendamisesse on panustatud ka kõige rohkem raha. Need ei meenuta inimesi ja töötavad peamiselt tootmissfääris. Kuid Morgan Stanley kirjeldab humanoidide, inimest meenutavate robotite äri.
Inimesel pole kaks jalga juhuslikult. Ahvidega võrreldes õppisime kasutama ning kohandasime püstist kehaasendit erakordselt mitmekülgseks, paindlikuks ja kohanemisvõimeliseks liigutuste ja liikumiste vahendiks. Rohkematele jäsemele toetudes poleks sama võimalik. Oskame ronida erinevatel pindadel, ujuda ja sukelduda, sõita ratta või rulaga, joosta ning suusatada jne. Püsime liikumiste ja liigutuse ajal püsti, samal ajal kätega žongleerides asjadega või kujundades oma keskkonda.
Seega ei ole kahejalgsete humanoid robotite arendamine seotud lihtsa välise mulje matkimiskatsega, et need tegelased meiega sarnanedes meile rohkem meeldiksid. See on pragmaatiline vajadus korrata inimese erakordseid töiseid võimeid, aga paremini ja odavamalt. Morgan Stanley ennustus kajastab just selliseid inimesele sarnaste humanoidide turu arengut.
Tulles tagasi palgaraha teema juurde. Kulutada 4.7 triljon dollarit humanoid robotitele on suur summa. Varem jäi selgitamata globaalse palgafondi suurus. Isegi fantaseerides ei kogune meie lastetoa tegelase juurde kõikide maksuametite andmed. Globaalse palgafondi puhul peab piirduma hinnanguga. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Globaalse Palga Raporti põhjal on pakutud, et ülemaailmne palgakulu ostujõu pariteedi järgi oli 2022. aastal 51.9 triljon USA dollarit. Detailide üle võib vaielda, ent tegemist on vaieldamatult suure summaga. Madalam 10% palgasaajatest said sellest pool protsenti, kui kõrgema 10% vahel jagati 38%. Humanoidid peaks leidma koha nende vahel.
Robotitele ennustatav osa jääb inimeste palgale oluliselt alla. Summa sisaldab ka muid kulutusi, nagu arendustöö jmt. Samas ka 1% globaalse tööjõu väljavahetamine oleks tõsiste tagajärgedega. Mõelda võib ka nii, et käelise ja kehalisema tööhõive sektorist oleks see suhteliselt suurema osakaaluga. Ja kindlasti ei maksta robotitele sama palka. Võimalus hoida kokku palgakulude pealt on suur motivaator. Kuigi kiirem ja suurem šokk tabab ilmselt istuva töö tegijaid, kes liigutavad sõrmi arvutiklaviatuuril. Tehisintellekti potentsiaal sellise töö ülevõtmiseks areneb humanoidrobotite treenimisest kiiremini.
Kehalisemale tööle sobivate robotite teemal lisandub intrigeeriv nüanss. Nähtus sarnaneb immigratsiooni poliitika temaatikale. Mitmel pool maailmas ja eriti teravalt USA' poliitikas ollakse mures, et immigrandid võtavad kohalikelt töö. Unustades, et enamus tööst pole kohalikele meelt mööda ja sisserändajad saavad peamiselt kõige väiksema palga ja suurima ebakindlusega tööd.
Töö kõrval hirmutab isegi rohkem immigrantidega kaasnev võõras kultuur. Sestap eelistatakse, et selle töö teeks ära robotid. Millega kaasnevad mitmed soovimatud ohud. Varem immigrantide tehtud tööde automatiseerimine kaotab ka töökohti, mida mõned kohalikud elanikud võiksid olla valmis tegema. Eriti kui palgad ja töötingimused paranevad. Aga selleks ajaks on töö robotite käes.
Intrigeerivamaks ja igati reaalseks kujuneb robotite immigratsiooni küsimus. Mida rohkem kohalikud majandused asuvad rakendama robot-tööjõudu, kujuneb robotite päritolu või "rahvus" oluliseks mure- ja aruteluküsimuseks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.