Nälja-, janu-, hirmu-, armastuse- ja vihatunde päritolu on võrdlemisi lihtne selgitada. Need hoiavad meid elus. Need on nii tugevad tunded, et võivad ajada meid vargile, hulluks ja isegi tapma. Ühekordsest rahustavast doosist ei piisa, vaid neid tundeid peab rahuldama elu lõpuni. Neid võiks pidada sõltuvuseks, kuigi nii neid ei liigitata.
Märgatavalt keerukam on selgitada, mis hoiab inimesi sotsiaalmeedias. Seda hoolimata korduvast ebamugavusest, mis järgneb sellele, kui vajadus saab rahuldatud. Nähtus mitte ainult ei meenuta sõltuvust, vaid seda on ka niimoodi nimetatud. Narkomaania puhul näivad asjad selged. Sõltuvuse küüsi langenud inimesed teavad, et see, mida nad teevad, lõppeb halvasti, aga nad ise ei suuda kiusatusele vastu seista.
Toiduvajadust ega armastusejanu ei iseloomustata sõltuvustena, sest need on liigi ja enda elus hoidmiseks fundamentaalsed ning keha toimetulekumehhanismidega reguleeritud ajendid. Ühismeedia nn sõltuvus kaaperdab osaliselt samu mehhanisme, tehes seda täiesti mittevajaliku, ebanormaalsete ja tavatus doosis stiimulitega.
Oleme programmeeritud janunema sotsiaalsete sidemete järele samadel põhjustel, miks otsime toitu või turvalisust. Ellujäämisega on seotud ka suhted. Paraku on nendega seotud tunnete spekter kirevam ja kõhtu pitsitavast näljast ebamäärasem.
Sotsiaalse valideerimise tunnet teadvustame sageli alles seda ise kogedes. Seda tuntakse ka teistele osutatu puhul, äratades soovi sama kogemiseks. Taolisel valideerimisel on palju sisendvorme ja enam-vähem üks väljund. Selleks on heaolupuhangut esile kutsuva dopamiini vabanemine.
Sisendiks võib olla igas vormis meeldimine, kommentaar või tunnustus. Dopamiini vabaneb ka seoses söömisega. Erinevalt päris toidust, millest saadav hüve on etteaimatav, on sotsiaalne meelehea ebamäärane ja ebakindel. See võib olla ka üks inimesi ekraani juures hoidmise põhjus. Nad otsivad tunnustavaid signaale kinnitusannuse saamiseks.
Tõeliste sotsiaalsete sidemete haldamine on kallis, nõudes lisaks koos viibitud ajale ka kohale saabumise aega ja vaeva. Ajast ja asukohast lahti ühendatud ekraanil on kõik märksa kulutõhusam. Paraku on digitaalne tagasiside ebakindel, pakkudes kord kümneid positiivseid signaale ja teisel juhul mitte ühtegi.
Pidevalt muutuv premeerimisdoos sunnib ekraanile kuvatud sisu jätkuvalt ketrama ja mäluma. Seejuures ise hoomamata, et hea ootuse erutus ületab seda, mida kogetakse pärast meelehea-doosi, sest dopamiin on seotud positiivse ootusega. Regulaarne hüve, nagu komme täis kauss, kaotab huvi ja positiivsena kogetud ootuse. Seda aeg-ajalt nautides aktiveerub seevastu motiveeriv dopamiinimehhanism.
Taoline emotsionaalne karusell on kurnav ega pole kellegi saladus. Aastate vältel kogunenud arvukates uuringutes valgustatakse erinevaid sotsiaalmeedia kasutusega seonduvaid vaimse tervise probleeme. Neist tugevama mõjuga reaalsuseks on tõdemus, et äri on äri ja kliendid võivad neist vabalt loobuda. Seni rohkem demagoogia näiteks sobiv pakkumine sai äsja huvitava vastukaja. Tulemus jätab tõlgenduse lahtiseks, sest võib kajastada nii tervisliku mõtteviisi lähtepunkti kui ka sõltlase hädaldamist.
Ühendkuningriigis korraldatud uuringus avaldasid nimelt peaaegu pooled noored arvamust, et oleks eelistanud elu ilma internetita. Briti standardite instituut uuris 16–21-aastaste noorte hoiakuid interneti teenuste kasutamise osas. Miks on aga riiklike standarditega tegelev organisatsioon seotud noorte hoiakute teemaga? Ametkonna ülesannete seas on tarbijapoliitika ja tarbijakaitse. Seega on noorte sotsiaalmeedia tarbimine otseselt ka nende teema.
Ligi 70 protsenti noortest brittidest tunnistas, et sotsiaalmeedia muudab nende enesetunde halvemaks. Pooled toetaks, et pärast kella 22.00 hakkaks kehtima nn digitaalne liikumiskeeld. Vahest kõige üllatavama avastusena pakkus 46 protsenti, et nad oleks eelistanud üles kasvada internetita maailmas. Kuis nad seda valida ei saanud, kajastub toimetuleku-mehhanismina levinud petlikus käitumises. Näiteks kasutab 40 protsenti ajutisi kontosid, 42 protsenti valetab oma vanuse kohta ja üle veerandi teeskleb, et nad on keegi teine.
Üha rohkem paistab, et kuna ettevõte ega kliendid ei suuda teenuse kahjulikku osa kontrollida, reageerivad riigiaparaadid oma raskepäraste meetmetega. Alanud laste nutitelefonide kasutuspiirangute lainega tehakse erinevates riikides mitmesuguseid sotsiaalmeedia kontrollimise katseid.
Ühendkuningriigi valitsus kaalub muu hulgas Tiktoki-laadsetele rakendustele kohustuslikke sulgemisaegu. Laste turvalisuse ekspertide arvates pole selline meede piisavalt tõhus. Kardetakse, et ühele põlvkonnale on tekitatud pöördumatut kahju ja ennetamise asemel kulub saadaolev ressurss tagajärgede leevendamiseks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.