Ühiskonda muutnud ja praeguseks 200 miljoni iganädalase aktiivse kasutajaga vestlusrobot ChatGPT sai hiljuti kolmeaastaseks. Tehnoloogia mõju ja haaret võib võrrelda ehk vaid trükipressiga, leiab Raadio 2 tehnoloogiakommentaaris "Portaal" Tallinna Ülikooli professor Kristjan Port.
Kolm aastat tagasi, 30. novembril 2022, tutvustas OpenAI maailmale vestlevat tehisintellekti ChatGPT. Uus ekraanitagune fenomen ei vastanud mitte ainult inimeste küsimustele, vaid äratas inimestes huvi rohkem teada saada, asus nende eest kirjutama koolitöid ja arvutikoodi, etendas küsijatele mitmesuguseid loovuse etüüde ja pakkus illusiooni lähisuhtest.
Inimesed harjutasid lausuma fraase generatiivne TI, suur keelemudel, vestlusrobot vmt. Esialgne ettevaatlik ja imestussegane katsetamine muutus nii kiiresti elukorralduse osaks, et kolm aastat tundub selle taustal igavik. Meie endi silmade all aja kulgu kärisenud kuristik äratab nostalgiat teisele poole kaldale jäänud endiste aegade järele.
Albert Einsteinile pakkus elevust kihutavas rongis näiliselt paigal seisev reisija. Hoomamaks, kui kiiresti tänapäevase arenenud ühiskonna vagunis toimetavate elanike maailm taustal muutus, olgu võrdlusena toodud aeg, mis kulus telefoni kasutuselevõtuks. Telefon jõudis esimese 100 miljoni kasutajani 75 aastaga. Mobiiltelefonil võttis sama verstapostini jõudmine 16 aastat ja rahvakeeles internetil ehk veebil seitse aastat. ChatGPT-l kulus selleks kaks kuud.
Mõttelises võistluses on ainus ja mitmes tähenduses tõsiseltvõetav ajalooline konkurent trükipress. Kusagil 1440. aastatel sai tuule tiibadesse Gutenbergi loodud uus välise mälu paljundamise masin. Lühikese aja vältel murdus rahvast pimeduses hoidunud eliidi teadmiste monopol ja käivitus plahvatuslik inimarengu protsess, mille tulemusel kasvas kogu inimkonna rikkus, paranes tervis ning arenesid majandus, haridus ja õigusruum.
Toonase murranguga algas tänapäevane maailm. Milliseks kujuneb umbes tuhande päeva eest alanud tulevik? Õige vastus selgub hiljem, aga võrrandis on palju muutujaid ja üks konstant, millega kajastatakse muutuste kiirust.
Trükipressi käivitatud ühiskondlikud muutused reformatsioonist teadusrevolutsiooni ja tänapäevaste tehnoloogiate valmimiseni leidsid aset sajandite jooksul. Praegu paistab, et TI abiga surume võrreldava mõjuga murrangud vähem kui kümnendipikkusesse perioodi. Mida me ei loe õpikutest, vaid oleme ise kogemas. Kooliaja raamatut meenutades märkis Lenin, et on aastakümneid, kus midagi ei juhtu, ja on nädalaid, kus juhtub aastakümneid. Oleme just elanud läbi kolm aastat selliseid nädalaid.
Elame vastuolude pinges, milles ühte kõrva kostab, et tark ei torma, kui teises kõrvas kõlab konkurentide ähkimine. Inimese eest tööd tegevaid masinaid võetakse kasutusele vastupandamatu jõuga. See on segu garanteeritud mahajäämise hirmust ja õnnestumisega seotud optimismist. Senise põhjal pole taolise tormamise halvad ja isegi traagilised tagajärjed olnud piduriks, kuniks bilanss tundub positiivne. Valdavalt usutakse tulevikus saabuvale abile.
See ongi innovatsiooni, sh TI pöörase rakendamiskiiruse põhjus. Tänapäeva probleeme ei õnnestu lahendada tänaste vahenditega. Probleemide loetelus on pikemat aega olnud inimese piiratud ja paljudel juttudel ammendatud töövõime. ChatGPT-s avastati tõhus töötegija, kes esialgu inimesi abistab ja asendab neid üha enam ka sisuliselt.
Võttes muudatuste ajamõõduks nädala, siis umbes nädala eest ületas uudiskünnise uuring, et juba üle poole internetis ilmuvatest uutest artiklitest on kirjutanud TI. Kui see osutub tõeseks, tähistab see mitte ainult seda, kuidas inimesed teevad oma tööd, vaid ka seda, milles seisneb nende hääl, autoriteet ja usutavus avalikus, inimestele mõeldud suhtlusruumis.
Eelmisel nädalal kutsus Euroopa Parlament üles seadma vanusepiiri mitte ainult sotsiaalmeediale, vaid ka TI-põhistele vestlusteenustele. TI kui suhtleja mõjusust kajastavad nii enesetapud kui ka valmidus teisi tappa.
Nädalavanuseid uudiskünnise ületanud teateid TI olulisest rollist Hiina majanduses kuni ärevate analüüsideni USA või Ühendkuningriigi tööjõu massilise asendamise potentsiaalist oleks rohkemgi. Need tõrjutakse töömälust juba uute uudistega.
Uudisväli peegeldab laiemat ärevust. Mure pole tingitud pelgalt TI mõjust tööhõivele, vaid ka selle mõjust lapsepõlve kujunemisele, haridusele ja inimeste suhetele. Füüsik Michio Kaku kommentaar puudutab sellest väikest, kuid olulist aspekti. Tegelik probleem pole mitte selles, kas masinad mõtlevad, vaid selles, kas inimesed mõtlevad. Mõtlevad vist vähem, kui ei jaksa või ei pea.
Tegemist pole haibiga, vaid tänase reaalsusega. Naiivne on otsida rahu seni kogetud uuenduste aeglase tõusu ja rahunemise rütmist. Ühes mõttes on TI rütm sarnane. Selleski korduvad edu ja pettumuste ning uue edu tõusulained. Tempo on aga teine. Suur osa neist leiavad aset mõne
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.