Kirjelda oma soovi tehisintellektile ja saad vastu töötava programmikoodi. Uudne meetod sai 2025. aasta veebruaris Andrei Karpathy juhusliku kommentaari tulemusel nimeks vibe coding ning saavutas samal aastal Collinsi inglise keele sõnaraamatu „aasta sõna“ tiitli. Täna paistavad paljud võimatud asjad muutuvat võimalikuks. Seda juhul kui tegemist on andmeteks taandatava nähtusega.
Nende seas ka inimese programmikood, DNA. Äratades küsima, kas meil õnnestuks kunagi vibe code-stiilis kirjeldada millist inimest me tahaks valmistada? Teoorias võiks keegi TI-laborirobotiga vesteldes paluda koostada „oma versiooni“ Inimene 0.1 (Vibe Edition) DNA järjestuse. Kood poleks eriti pikk. Inimese genoom sisaldab umbes 3.2 miljardit aluspaarist „koodirida“. Sellest vaid väike osa kodeerib ligikaudu 20 000 meie ehitamiseks vajalikku valku, ülejäänu, mida on umbes 98%, sisaldab mitmesuguseid regulatoorseid järjestusi, korduvaid elemente ja evolutsioonilist pärandit.
Täna tehakse esimesi samme väljaspool bioloogilist keha inimese embrüo või loote arengu täieliku ektogeneesi suunas, realiseerimaks arengut viljastumisest sünnini tehistingimustes. Huvi pole pelgalt teaduslik, seda ajab tagant vananev, vähe ja hilja sünnitav demograafia. Teoorias peaks sündima justkui inimene. Sellel on kaks silma, kümme sõrme, süda ja aju. Pealiskaudsel vaatlusel, ehk kasutajaliidese demo, paistaks tulemus biotehnoloogia triumfina. Kuid osa sellest 98% mittekodeerivast DNA-st on organismi toimimiseks asendamatu, milleta meie „Vibe Edition“ inimene ei oleks muutuvas maailmas elujõuline ega paljunemisvõimeline. Mida sellest kaasata?
Inimese „programmeerimise“ teema on täna sama võimatu kui veel mõne aasta eest oleks olnud luua arvutiga rääkides tarkvara, rääkimata 40 aastat turul valitsenud ja ülikeerulise kommertstarkvara „jutustavast“ loomisest. Ometi oleme tunnistajaks, et just äsja valmis, väidetavalt umbes nädalase kirjeldamise tulemusel Adobe kogu tarkvara töövahendite portfoolio ja autor, 15 aastase programmeerimiskogemusega Brandon Thomas avaldas nädalavahetusel veel Microsofti Word, Excel ja PowerPoint tarkvara versioonid kõikidele operatsioonisüsteemidele. Järgmisena olevat sihikul AutoCADi insenerijooniste tarkvara. Brandon isegi kuulutas lõppu kommertstarkvara ajastule. Ta kavatseb luua tasuta tarkvara epohhi, millel täna valitsevad suureks ja kulukaks kasvanud kommertsettevõtted.
Adobe Photoshopi klooni PhotoCraft esimeste kasutajate hinnangutes valitseb positiivne üllatus. Välimus ja kasutajaliides on originaaliga samad, ega nõua millegi uue õppimist. Põhilised funktsioonid töötavad sedavõrd hästi, et tüüpilised kasutajad on saanud oma ülesanded tehtud. Profid leiavad veel olulisi puuduseid. Brandon Thomas on kriitiliste tähelepanekutega nõus ja iseloomustab tehtut väga varajase nn. alfa-versioonina. TI loodud lähtekood on kõigile saadaval ja kaastöö huvilistele avatud GitHub keskkonnas. Aastatega Adobe vastu kogunenud pahameel on juba motiveerinud hulga abilisi. Kelle panustamine on samuti tänu TI kasutamisele osutumas varasemast palju tõhusamaks nii ajas kui tulemuslikkuses.
Siinkohal võib uuesti mõelda sarnasustele bioloogiaga. Miks sisaldab meie programmikood sedavõrd palju muud materjali? Inimese arengulugu lasub üle miljonite aastate, mille jooksul tuli muuta kohanemisprotsesse ahvist erilisemaks, samas kaotamata kokkusobivust juba kasulikuks osutunud ainevahetusradadega.
Tarkvara „puhas tuum” nagu Photoshopi pilditöötluse- ja kompositsiooni protsessid moodustavad võrdlemisi väikese osa kogu koodimahust. Sama kordub paljude teiste tarkvarade struktuurses jaotuses.
Märkimisväärne osa koodist meenutab vabrikus tööd mis ei osale vorstivalmistamises, aga on oluline töötajate, või arvutiprogrammis tarkvaralise tuuma, käigushoidmiseks. Sinna on kogunenud läbi nelja aastakümne praktilise kasutuse nüansse. Lisandunud on failiformaate, turvalisuse ülesandeid, on-line teenuseid, varasemast võimsamat raudvara ja perifeeriaseadmeid ning veaparandusi. Peamine „küpsete“ programmide mahu kasv tuleneb suurenevast vajadusest hallata erijuhte ja tagada tagasipidine ühilduvus. Osa on ajalooline koorem ja osa tänaseni vajalik kaitse ootamatute olukordade vastu. Ka tänase inimese DNA koodis on palju vajalikku Aafrikas toimetulekuks, hoolimata, et lahkusime sealt ca 100 000 aasta eest.
PhotoCrafti arendaja võib suure osa kommertstarkvara koormast esialgu lihtsalt kõrvale jätta. Uus tulija ei pea olema kõiges parem. Eriti kui teenus on tasuta. Piisab sellest, kui ollakse hea selles, mida vajab küllaldane hulk inimesi. Varasemate kohtuvaidluste lahendite valguses ei paista, et ta rikuks mõnd seadust, aga seda näitab aeg. Võibolla kaob sellega tarkvara loomise juurest ka juristide panus?
Võimalik, et Brandon Thomas käivitas tarkvara ökosüsteemis uue, seni isegi fantaasiates puudunud ajastu. Hea programmi loomiseks ei pea omama aastakümnete pikkust kogemust, kui osatakse oma vajadusi kirjeldada, tulemust hinnata ja juhtida tehisintellekti tööd. Inimese puhul võib samasugune lähenemine osutuda keerulisemaks. Ent vahest enam mitte võimatuks? Ühel päeval võib tõesti sündida „Inimene 0.1 - Vibe Edition”. Ja seejärel algab tarkvara uuenduste tsükkel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.