Alates sellest nädalast alates ei tohi Euroopa Liidu liikmesriikides kasutada ohtlikuks peetavaid tehisintellekti süsteeme. Tegemist on aasta eest vastuvõetud TI-aktiga, millega praktiliseks joondumiseks oli alates augustist aega kuus kuud ja veebruar tähistab nüüd uue korra kehtimise algust.
Rikkujaid karistatakse trahviga, mis on kas eelmise majandusaasta käibest seitse protsenti või kuni 35 miljon eurot. Kui käive osa ületab 35 miljonit, võetakse trahviks suurem summa. Trahvitakse kõiki, sõltumata sellest, kus on nad end sisse seadnud. Mitmed suured USA ettevõtted andsid teada, et kavatsevad leppele vabatahtlikult alluda, nende seas Google, OpenAI ja Amazon. Apple ja Meta ei pidanud seevastu sammu vajalikuks.
Ilmselt tuleb ära oodata mõni kohtuvaidlus, mis selgitaks, kust kulgeb ohtlikkuse piir. Sinnani kulub veel aega, sest karistamiseks vajalike praktiliste mehhanismide töökorda seadmise tähtajaks seati suve lõpp.
Kuni praktika pole teist meelt, kehtivad teoreetilistele vaidlustele rajanenud tõlgendused. Sõnastuses eristatakse nelja ohtlikkuse astet. Vähima riskitaseme näiteks on spämmifiltri taolised rakendused, kellele regulatsioonid ei kehti. Klienditeeninduse TI on natuke suurema riskiga ja sellega kaasneb osaline järelevalve. Kõrge riski tõttu nõudlikule kontrollile alluvad näiteks TI-süsteemid, mida kasutatakse tervishoius diagnostikas. Kõrgeimasse, neljandasse kategooriasse kuuluvad keelatud teenused.
Viimaste seas on inimeste käitumisega manipuleerivad, tema käitumuslikke omadusi ja orientatsioone analüüsivad ning ülalpidamise või paturegistri punktiarvestust pidavad süsteemid. Jättes kõrvale mõned erijuhtumid, ei tohi inimesi avalikus ruumis TI abiga tuvastada ega teha oletusi kellegi kuritegelike kavatsuste kohta.
Viimasega seoses võibki oodata kohtuvaidlusi, kui näiteks töökoha kandidaatide seast aitab parimaid valida TI. Sarnaselt on töö- ja koolikeskkonnas keelatud TI kasutamine inimeste valvamiseks, aga TI abil võiks hoolida nende heaolu eest, näiteks depressiivse käitumise või suitsiidiriski ennetamiseks.
Euroopa loob huvitava pingeolustiku. Kõik keelatud TI-meetodid on maailmas olemas ja neid kasutatakse. Saab näha, kas geograafiliselt määratletud poliitikate raamistik suudab teabele rajanevaid, s.o tarkvaraliselt kehatuid tehnoloogiad tõhusalt ohjeldada või piirata.
Ajalooliselt on püütud uusi ideid tõrjuda. Seda oli lihtsam teha, kuna neid tõid üle piiri inimesed. Kasuliku TI olemus rajaneb seevastu mingis osas globaalselt jagatud andmekogumitele, avatud lähtekoodiga mudelitele, mida vahendab kõiki ühendav digitaalne taristu. Interneti algusaastate loodud uue sünnitatud segaduses tärganud "informatsioon tahab olla vaba" loosungiga püüti edastada mõtet, et muusika ja tarkvara piraatluse piiramine on vabadust ihkava informatsiooni tõttu lootusetu.
Lõpuks saadi sellest aru ja muudeti ärimudeleid. Piraatlust tagant tõuganud kõrged hinnad kukkusid nii madalaks, et oli isegi mugavam maksta, kui bitte ja baite vargsi kopeerida. Käive kasvas, lisandusid uued ärimudelid Netlfixi ja Spotify näol jne. Informatsiooni liikumine kujundas maailma ja siirdas võimu vähemalt osaliselt riigipiire ületavale sotsiaalmeediale.
Põhiline on intellekt. Inimene kasutab endale kuuluvat kõikide TI aktiga keelatud tegevusteks. Ta vaatab tähelepanelikult teisi inimesi, annab neile hinnanguid, püüab neid mõjutada ja teeb oma oletuste põhjal otsuseid. Kartus, et TI-rakendus edastab andmeid võõrastele diktaatoritele, pole tõsi, sest taolise süsteemi võib käivitada ülejäänud maailmast isoleerituna. Seejuures innustatakse inimesi kasutama alati parimaid tööriistu, sh TI-d. Järelikult on selle ennetav piiramine pea võimatu ja korrakaitse jääb reaktiivseks ja sündmustele reageerivaks, võimaldades sündida ennast õigustavatel rakendusnäidetel, mida esialgu peeti keelatuks.
Tõele on lähemal kartus, millele osutas omal ajal Karl Marx - enamuse ekspluateerimine vähemuse poolt. Toona paistis, et ühed teevad kogu töö ja teised ei tee midagi, vaid naudivad võõra töö vilju. Seejuures jäi märkamata, et need töö tegijad polnud ise endale tööd loonud. Keegi pidi tegema ka seda tööd, mille tulemusel luuakse äriplaan, ehitatakse ettevõte ja võideldakse konkurentsivõime säilimine eest.
Nüüd paistab korduvat vana hirm, et TI abiga allutatakse massid kellegi kontrollile. Seekord jääb märkamata, et TI võimekus ületab vanas mõttes nii töövõtja kui ka tööandja võimeid. Soovides suuremat tõhusust, loovutatakse TI hoole alla üha suurema vastutusega ülesanded, kuni selle intellekti moodustab põhimõtteliselt kõik, mida püütakse keelata.
Praegu on inimesel veel kaks eelist. Neist üks on nende keha ja teine võime võtta vastutust. Võimalik, et soovimegi vastutusest vabaneda. Kehaga tehtava töö anname robotitele. Peaks seda kõike kartma, paistab TI akt lootusetu katsena tõrjuda informatsiooni kasutuse tagajärgi.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.