Aastaid tagasi kutsuti inimesi, kes sai arvutamise eest palka, kompuutriteks. Sarnaselt õmblusettevõttele, kus terve saal oli ridade kaupa täidetud õmblusmasinate taga toimetavaid töövõtjatega, oli kompuutrite laual õmblusmasina asemel arvutuslaud, lükati või mehhaaniline, vändaga arvutusmasin, virn pabereid ning pliiats ja kustukumm. Sahtlis olid varupliiatsid ja pliiatsiteritaja.
Sellel ajal eksisteeris ka liftioperaatori amet. Liftide käsitlemine oli piisavalt keeruline ja vead potentsiaalselt ohtlikud. Uste avamine-sulgemine, korruste valik ning mootorite juhtimine oli kliendile liiga suur väljakutse. Üheltki liftikasutajalt ei eeldatud isegi kõige lihtsamat lifti töö põhimõtte teadmist.
Kuni liftioperaatorite töö võttis üle lihtne nupuvajutus, jäigi tänu tehnoloogia arengule lifti toimimise keerukus enamusele mõistatuseks. Viimased liftioperaatorid kadusid tööturult eelmise sajandi esimese poole lõpuks. Mõnes hotellis hoiti neid ka hiljem märgina luksusest.
On luksus kulutada raha kaupadele või teenustele, mis ületavad pelka kasulikkust. Inimese evolutsiooni kasina kasvukeskkonna taustal arvatakse, et luksususevajadus rajaneb igavesele materiaalsete soovile ja autentse elumõtte vahelisele pingele ning vajadusele leida endale tähendus. Seda püüab ta saavutada tunnustuse, kuuluvuse ja erinäoliste transtsendentsete kogemuste kaudu. See, kas luksus täidab sügavamaid inimlikke vajadusi või loob lihtsalt sümboolseid illusioone, sõltub individuaalsest ja kultuurilisest kontekstist.
Matemaatikaülesandeid lahendavad inimkompuutrid kaotasid töö natukene hiljem. Neile andsid tööd riiklikud ametid, pangad, teadusasutused ja suure ettevõtted, kuni elektrooniliste kalkulaatorite ja hiljem lauaarvutite saabudes siirdus arvutamine seni kompuutritele tööülesandeid andnud ametnike enda tööks. Nemad said tööd juurde, aga samas muutus ka amet väärtuslikumaks, st arvutioskusega töötaja palk tõusis. Asutused ei demonstreerinud edu luksulike
inimkompuutritega, vaid ostsid pigem fuajeesse mõne uhke maali.
Sellest hoolimata peetakse vajalikuks, et kõik oskaks arvutada ilma arvutusmasinata. Lifti sisemise elu teadmist ei peeta endiselt vajalikuks. Pole vaja liiga palju fantaasiat, nägemaks vaimusilmas tuhandeid kooliõpilasi lootmas, et kunagi saabub aeg, kui ei pea matemaatikat õppima. Erinevus tuleb sellest, mida kumbki oskuste kogum esindab. Lifti käitamine oli mehaaniline ülesanne ja sellisena inimesele ebaoluline oskus.
Samas ulatub käsitsi arvutamine tavapärasest elukorraldusest kaugemale, olles põimunud matemaatika, aga ka loogika ja probleemide kontseptuaalse lahendamise mõistmisega. Isegi kui tehisaru võimekus ületab juba enamiku inimeste matemaatikaoskust, leidub endiselt põhjuseid, miks on matemaatika põhitõdede õppimise mõju mõistmisaparaadile, aga ka põhitõdede teadmine endiselt kasulikud.
Sellel nädalal algab Pariisis üleilmne tehisintellekti tippkohtumine. Vältimaks sündmust lahjendavat viga, ei tohi Pariisi kogunemist segi ajada lühikese ajaga tärganud umbes poole tosina "TI-tippkogunemise" nime sisaldava sündmusega. Ühendkuningriigi valitsus kutsus kahe aasta eest kokku esimese riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel korraldatud tippkohtumise. Pelgalt see fakt peaks äratama küsima, mida riigijuhid teavad ja mis motiveerib neid nüüd juba teist korda TI pärast kokku saama?
Pariisi kogunevad lisaks riigipeadele ja valitsusjuhtidele suurte rahvusvaheliste organisatsioonide juhid, olulisemate ettevõtete tegevjuhid, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad ning kodanikuühiskonna huvide spektrit esindavad liikmed. Teiste seas teeb ettekande ka Eesti vabariigi president Alar Karis.
Eelmine kord oli kokkusaamise punaseks jooneks kiiresti arenenud TI-ga seonduvad riskid. Väljakutse on vahepeal vaid suurenenud. TI võimekus kasvab, aga selle haldamise või kontrolli võimekus mitte. Järelikult polnud vahepealse aja tegudel suurt mõju.
Seekordne tippkohtumine eeldab varasemast rohkem riigijuhtide kohalolu. Osaliselt tänu Deepseeki fenomenile. Sellega annab ta märku, et selles tegevussfääris on võim eraettevõtetel, keda ajendab kiirustama majanduslik konkurents, mitte parim turvalisus.
USA uus administratsioon tühistas omadele TI-arendajatele kehtinud ohutusreeglid. Deepseek andis märku Hiina võimekusest ja ambitsioonidest, laenates Geoffrey Moore'i tehnoloogia turgu kirjeldava raamatu "Gorilla mäng" allegooriat, moodustab ülejäänud maailm väiksemate ahvide karja. Neid kutsuti tippkohtumise eel kõlanud sõnavõttudes pooli valima.
Seda mõtet väljendas näiteks OpenAI juht Sam Altman, kes kasutas siin juba toodud näidet kalkulaatoriga inimesest. Tema sai tänu kalkulaatorile võimeid juurde. Nüüd peaks korduma sama TI-ga. Kardetavalt pole see võrdlus kohane pelgalt juba seetõttu, et taskukalkulaator ei toonud kokku riigijuhte ega räägitud maailma valitsuse vastasseisust. Pariisis peaks ilmnema, kes keda rohkem kuulab, kas TI-arendajad riigipäid või vastupidi.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.