Ükskõik kui väga koolitunnid ei püüa jätta muljet maailmas eksisteerivast korrast, tunnustades kõige korralikemaid viielistena, teavad kolmelised hinnata juhuslikkuse jõudu elu ja surma küsimustes. Sellisena võib tunduda mõni kontrolltöö. Mis neil õnnestus edukalt läbida juhuslikult pakutud vastustega.
Pidada maailma korrapärase ja ennustavana on lühikest aega lohutav enesepettus. Varem või hiljem avastatakse kuidas ka enda elu kujundavad tühisena näivad juhuslikud sündmused, millel on oodatust oluliselt suuremad tagajärjed. Asjaolude fundamentaalne ettearvamatus sunnib kontrolli püüdlemise asemel jätkuvale tähelepanelikkusele ning arendama kohanemisvõimet.
Ameerika Ühendriikide kodusõja päevil heitis kapral Barton W. Mitchell puhkepausiks puuvarjus pikali. Hetk hiljem märkas puujuurte kõrval umbrohus pakikest. Selles oli paberisse mässituna kolm sigarit. Kuid olulisem oli paberile kirjutatud hoiatus: „Salajane“. Paberil oli Konföderatsiooni armee üllatusrünnaku kava. Äärmiselt oluline teave võis olla osavalt korraldatud pettus. Kapral jooksis leiuga Uniooni armee diviisiülema juurde ja ulatas selle telgi ees seisnud adjutant Samuel Pittmanile. Kes luges sõnumi läbi. Ent kui nägi allkirja, tormas diviisiülema telki. Ühest silmapilgust piisas, et kinnitada kirja ehtsust. Pittman töötas enne kodusõda Detroidi pangas, kus sõjaeelse armee maksekorraldustele kirjutas alla tema ülemus. Kelle käe- ja allkirja ta tundis joonelt ära.
Järgnenud lahingut peetakse USA kodusõja murdesündmuseks. Millest saadud kindlustunde tulemusel kuulutas president Lincoln viis päeva hiljem välja kõikide orjade vabastamise. Ajaloolises pöörangus mängisid rolli juhuslikult kaotatud kirja sisu, aga ka käekiri.
USA, Los Angelese Cedars-Sinai haigla arstidele algas käesolev sajand kohustusliku käekirja parandamise kursusega. Eelnenud kohtuprotsessi käigus oli leidnud tõendamist pikemat aega avalik saladus, et arstide käekiri on loetamatu. Kohtuprotsessi põhjustas juhtum milles patsiendile anti vale retseptiravim, kuna apteeker oli lugenud valesti arsti käsitsi kirjutatud juhiseid. Patsient suri. Lesele määrati umbes poole miljoni dollari suurune valuraha ja arstid saadeti kohustuslikus korras kirjutamise kooli.
Arstide juhtumi kirjelduse leiab Christine Rosen’i mida ilmsemalt arvutil koostatud, aga käekirja käsitlevast artiklis, ajalehes The Guardian. Hoolimata, et käsitsi kirjutamine ei ole meile looduse poolt kaasa pandud ja seda peab koolis kunstlikult omandama, oleks selle oskuse kaotus midagi enamat kui esialgu paistab.
Autor kirjutab, et käekirja selgus ei ole pelgalt suhtlust abistav eeldus. Erinevalt üksikute tähtede joonistamisest või klahviga tippimisest, demonstreerivad uuringud, et käsitsi kirjutamine treenib aju paremini lugema ja loetut mõistma. Artiklis kirjeldatakse mitut koolis läbiviidud eksperimenti. Märkmete tegemisel sülearvuti või käekirja kasutamine andsid õppimise edukuse mõõdikutes eelise viimastele. Varasemalt oli teada, et arvuti röövib tähelepanu selle omanikult ja lähedal viibijatelt. Viimase põhjuseks on kas ekraani nägemine või klahvide klõbin. Kuid märkmete koostamisega seonduva õpitava materjali omandamise osas on põhjus erinevates mäluga seotud mehhanismides.
Suurem erinevus esineb just kontseptuaalsemate küsimuse või teemade puhul. Käsitsi märkmeid kirjutades peab suhteliselt aeglase kirjutamise tõttu esmalt mõtlema kuidas üks või teine mõte sõnastada. Klaviatuuri kasutajad kalduvad loenguid sõna-sõnalt transkribeerima, ja neil esineb rohkem raskusi samal ajal öeldu mõtte seostamiseks varasemate teadmistega. Pettes end lootusega, et hiljem, ilma loengu rikastava sisuta suudavad nad kiirustavalt koostatud fragmentaarsest ümberkirjutamisest õppida keerulisemaid kontseptsioone. Mõnes suuremas riigis ollakse mures, et kasvav osa kooliealisi ei oska enam kursiivi lugeda.
Lisaks õppimisega seotule leidub käsitsi kirjutamisele palju rohkem mõjudimensioone. Artiklis kirjeldatakse Kanada pagarit kes avastas, et tema õpilased ei oska pidukoogile kirjutada kursiivis õnnitlusi ega nimesid. Miks peaks koogil olema kursiivis tekst seostub soovis peituva inimliku kontaktiga. Näiteks võttis USA administratsioon Teise Maailmasõja järel kasutusele allkirjamasina. Ametkondades liikus tohutus koguses allkirjastatavaid dokumente ja selline masinoli ametnikele suureks abiks.
Paraku juhtus ajaloos olulisis sündmusi, mida kajastavad dokumendid on muutunud investeerimisobjektideks. Kaotades ootamatult oma väärtuse. Kuna selgub, et presidendi või kuulsa senaatori allkiri osutub masina toodanguks. Põhjustades rohkem kui korra piinlikkust kui selgub, et näiteks kellegi surma kaastundeavaldusel on osavõtlik olnud allkirjamasin, mitte inimene.
Käsitsi kirjutatud tekstil on sõnumist avaram tähendus, peegeldades ning kehastades kirjutaja aega, vaeva ja isiklikku puudutust. Tuletades meelde, et kiiruse ja mugavuse kõrval eksisteerib inimlikule siirusele ning kohalolekule rajanev inimeste vaheline ühendus. Isegi lühike, käsitsi kirjutatud sõnum sisaldab rohkem tunnet kui mõni pikem, aga trükitud läkitus. Selle olemust ei saa kopeerida. Käelise kirja emotsionaalne kaal peitub pisikestes ebatäiustes. Vahest ollakse tormiliselt automatiseeruvas maailmas avastamas uuesti käsitsi kirjutatud sõnumites isikliku pingutuse võlu olla just see kes on alati igatsenud inimliku sideme soojust.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.